Ojamets ütles BNS-ile, et uue riigihankega tekitati olukord, kus Saaremaad ja Hiiumaad hakkab opereerima kaks erinevat õhusõidukit, millest ühe suurus ei ole tema hinnangul põhjendatud. Lisaks on maanteeamet tema hinnangul oma tegevusega teadlikult piiranud konkurentsi ning seadnud vähemalt kaks lennufirmat ebasoodsasse olukorda.

Nimelt kuulutas maanteeamet mullu juulis välja esimese riigihanke Tallinna-Kuressaare ning Tallinna-Kärdla vaheliste regulaarlennuliinidele vedaja leidmiseks. Antud hankele esitasid taotlused riiklik lennufirma Nordica koos tütarfirmaga Regional Jet OÜ, kaubalennufirmad AS Airest ja NyxAir OÜ ning praegu suursaarte lennuliine teenindav Transaviabaltika.

Novembri alguses kuulutas maanteeamet aga selle lennuhanke kehtetuks.

Põhjenduseks tõi maanteeamet, et üheks tingimuseks oli keskkonnasäästlike lennukite kasutamine, mis välistanuks turbopropeller-mootoritega õhusõidukid. Hankemenetluse käigus selgus, et selliste mootoritüüpidega lennukite kohta ei ole võimalik saada tõendatud andmeid süsihappegaasi emissiooni suuruse kohta.

Nii kuulutas amet mullu detsembris välja uue lennuhanke, millele esitasid oma pakkumused NyxAir, Regional Jet ja Transaviabaltika. Esimene neist esitas pakkumuse Tallinna-Kärdla vaheliste liini teenindamiseks, teine Tallinna-Kuressaare liini ja viimane mõlema liini teenindamiseks.

Kui varasemalt oli NyxAir huvitatud mõlema liini teenindamisest, siis uue hankega välistati Ojametsa sõnul nende võimalus osaleda Kuressaare liini pakkumises.

Nimelt oli esimese hanke tingimuseks, et Kuressaare lennuliini tuleb teenindada vähemalt 33 reisijakohaga lennukiga. Teise lennuhankega suurendati seda aga vähemalt 40 reisijakohaga lennukini.

Ojametsa sõnul oli maanteeametile pärast esimese riigihanke tühistamist teada, et Tallinna-Kuressaare-Tallinna lennuliini on võimelised teenindama neli lennufirmat. "Neljast ettevõtjast kaks plaanisid lennuliini opereerima hakata lennukiga Saab 340. Lennukitüübi Saab 340 maksimaalne kohtade arv on 37, kuid tavapäraselt on tegemist 33 või 34 reisijakohaga lennukitüübiga. Hankijal on kaalutlusõigus tehnilise kirjelduse koostamisel, kuid hanke kavandamisel ei tohi lähtuda eesmärgist piirata konkurentsi kunstlikult," rääkis ta.

Ojametsa hinnangul on amet oma tegevusega teadlikult välistanud pooled esimeses riigihankes konkureerinud ettevõtjatest.

Mõlemad ettevõtjad [NyxAir ja Airest] esitasid seetõttu ka kaebused, mis jäeti rahuldamata.

Ojametsa teatel palus NyxAir ametil selgitada, miks on uues hankes lennukile sätestatud minimaalse kriteeriumina seitsme reisijakoha võrra kõrgem nõue, kui see oli esimeses lennuhankes. Maanteeamet põhjendas seda sellega, et lepinguperioodi jooksul nähakse suurt potentsiaali sõitjate arvu kasvuks ning seejuures pärineb nende sõnul 40 reisijakohaga lennuki hankimise nõue Saaremaa valla ettepanekutest.

Ojametsa hinnangul pole need põhjendused aga usutavad. Lisaks toob ta esile selle, et amet ei ole ise avalikult välja toonud antud muudatust ning seejuues rõhutanud vaid CO2 hindamiskriteeriumi eemaldamist hankest. "Jääb mulje, et hankija on esitanud avalikkusele valeväiteid," märkis ta.

Samuti ei põhjenda amet tema hinnangul seda, millest on tingitud reisijakohtade arvu suurendamine just seitseme koha võrra kahe riigihanke väljakuulutamise vahepealsel ajal.

"Hankijale olid Saaremaa omavalitsusüksus(t)e soovid ja vajadused teada ka enne esimese riigihanke väljakuulutamist. Reisijakohtade arvu vajadus ei ole ega saa olla kahe riigihanke korraldamise vahepealsel ajal – see on ühe kuuga – järsult kasvanud. Seejuures on Saaremaa Omavalitsuste Liidu, Saaremaa Ettevõtjate Liidu ja Mittetulundusühingu Visit Saaremaa ühispöördumine tehtud juba 03.05.2017," kritsiseeris Ojamets lennuhankes tehtud muudatusi.

Ojametsa sõnul toob suurem lennuk kaasa suuremad kulud nii tellijale kui ka teenindajale. "Reisijakohtade arvust olulisem kvaliteedinäitaja on sõidugraafiku tihedus ja ühenduse stabiilsus," tõdes ta.

"Teise riigihankega tekitati nüüd olukord, kus saari hakkab opereerima kaks erinevat õhusõidukit, milledest ühe suurus ei ole põhjendatud ja millega kaasneb maksumaksja raha ebaotstarbekas kulutamine," võttis Ojamets oma arvamuse kokku.

Tallinna-Kuressaare ning Tallinna-Kärdla vaheliste regulaarlennuliinide riigihanke eeldatav maksumus viieks aastaks on 25,5 miljonit eurot.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi leping praeguse vedaja, Leedu ettevõttega Transaviabaltika kestab kuni 31. maini 2019. Praegu teenindab ettevõte Tallinna-Kuressaare-Tallinna liini 19 reisijakohaga lennukiga.