Lätis on pärast valitsuse moodustamist parteide edetabel muutunud
Lätis näitavad uuringufirma SKDS küsitluse tulemused, et populistide puhul on ebakindel nii nende erakonna poliitika kui ka valijate toetus. Partei Kellele Kuulub Riik (KPV LV) on olnud valimistest möödunud nelja kuuga Lätis kõige suurem populaarsuse kaotaja. Samas on kasvanud õigusriigi eest võitlevate konservatiivide (Uus Konservatiivne Partei (JKP)) toetus. Mõlemad erakonnad kuuluvad Läti uude valitsuskoalitsiooni.
Valimistega võrreldes on KPV LV langenud pingereas teiselt kohalt viiendale, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Lätis on KPV LV üks viiest koalitsiooniparteist, mistõttu on väga tähtis, mis nende erakonnaga toimub. Nende languse taga näevad politoloogid tüüpilist populistidele omast joont, et algul öeldakse, et kõik on halvasti, lubatakse teha kõike paremini, lubatakse suurt raha. Siis aga selgub, et tuleb teha kompromisse ja midagi justkui ära teha ei saagi.
Teine probleem on sisevastuolud partei enda sees. Esmaspäeval heideti parteist välja nende enda peaministrikandidaat Aldis Gobzems.
Kuigi ka Uut Konservatiivset Parteid (JKP) on tabanud skandaal nende liikme ja endise korruptsioonitõrje büroo töötaja Juris Jurašsi kriminaalasja tõttu, on nemad koos ekspeaminister Maris Kućisnkise Roheliste ja Talurahva Liiduga suurimad tõusjad.
Konservatiivide toetajad on KPV LV-ga võrreldes kindlamad ja partei sõnum selgem.
"Oleme ka mõelnud, kuidas vabaneda erastamise ajast jäänud probleemidest. See puudutab endisi parteisekretäre, kes praegugi kontrollivad suurt osa Läti olulisest taristust ja ka poliitikast," kommenteeris Uue Konservatiivse Partei juht ja Läti uus justiitsminister Janis Bordans.
Riia linnaduumat raputanud korruptsiooniskandaalid on ka Koosmeele toetajaid valimistega võrreldes vähendanud, kuid erakond on endiselt kindlal esikohal.
Toimetaja: Laur Viirand
