Uut valitsust toetas 100-kohalises seimis 61 ja vastu oli 39 saadikut. 

Uue Ühtsuse liikme Kariņši valitsusse kuulub viis erakonda:  Uus Ühtsus, Uus Konservatiivne Partei (JKP), KPV LV (Kellele kuulub riik), Arengu Eest/Poolt ja Rahvuslaste Ühendus. 

Ehkki KPV LV kuulub valitsusse, ei toeta seda kõik erakonna seimiliikmed. Viis neist hääletas kolmapäeval Kariņši valitsuse vastu. 

Valitsusse kuuluvad peaminister ja 13 ministrit. Eelmist valitsusest, mille moodustasid Roheliste ja Talurahva Liit (ZZS), Ühtsus ja Rahvuslaste Ühendus, jätkab uues valitsuse neli ministrit, kellest kaks vahetab ministeeriumi. 

Oma portfellid säilitavad välisminister Edgars Rinkēvičs (Uus ühtsus) ja kultuuriminister Dace Melbārde (Rahvuslaste Ühendus).

Senine sotsiaalminister Jānis Reirs (Uus Ühtsus) saab rahandusministriks, keskkonna- ja regionaalminister Kaspars Gerhards (Rahvuslaste Ühendus) hakkab põllumajandusministriks.

JKP ridadest asuvad valitsuses tööle justiitsminister ja asepeaminister Jānis Bordāns, haridus- ja teadusminister lga Šuplinska ja transpordiminister Tālis Linkaits. 

Erakonda Arengu Eest/Poolt esindavad valitsuses keskkonnakaitse- ja regionaalarenguminister Juris Pūce, kaitseminister ja asepeaminister Artis Pabriks ja tervishoiuminister Ilze Viņķele. 

KPV LV-le kuuluvad valitsuses majandus-, sise- ja sotsiaalministri portfellid ning ministriteks saavad vastavalt Ralfs Nemiro, Sandis Ģirģens ja Ramona Petraviča. 

Varem kolmapäeval allkirjastasid võimuliidu erakonnad valitsuse programmi.

Ehkki Uuel Ühtsusel on viiest erakonnast parlamendis kõige vähem mandaate (kaheksa), sai sedapuhku just selle partei liikmest peaminister. 

Uue valitsuse moodustamise protsess oli Lätis sel korral taasiseseisvumisjärgse ajaloo pikim ja selleks kuluks 6. oktoobri seimivalimiste järel kolm ja pool kuud. 

Enne Kariņšit said president Raimonds Vējoniselt ülesande valitsus moodustada JKP esimees Bordāns ja KPV LV-i liige Aldis Gobzems, kuid kumbagi ei saatnud selles edu. 

Seimis jäävad opositsiooni ZZS ja venemeelne Üksmeel.

Kariņš: uus valitsus keskendub varasemate reformidega jätkamisele

Peaminister kinnitas seimis peetud kõnes, et viie nimekirja liit koosneb evolutsionääridest, mitte revolutsionääridest.

Suured kompromissid valitsuse tegevuskavas aga tähendavad, et paljud valimiseelsed lubadused jäävad täitmata. Samas pürgib Läti õiguslikumaks ja parima majanduskeskkonnaga Balti riigiks.

Uus valitsus seab endale seitse põhiülesannet, nende hulgas on selgem rahanduspoliitika, tugevam õiguskord, teine haldusreform, demograafiaprobleemide lahendamine ja kõigile kättesaadav arstiabi.

Kariņš ütles kolmapäeval parlamendis enne valitsuse usaldushääletust, et tema valitsus keskendub korra säilitamisele ning käimasolevate reformide jätkamisele.

Reformide seas on tema sõnul haridus- ja tervishoiureform ning finantssektori reform.

Kariņš ütles, et koalitsioonipartnerid on saanud aru jõudude ühendamise vajadusest.

Õppides varasematest vigadest, kuulab moodustatav valitsus ka opositsiooni, "mis ei ole vastu mitte meie riigile vaid meie valitsusele", ütles Kariņš. Ta lisas, et tema juhitud valitsus on valmis opositsiooni ettepanekuid kaaluma.

Valitsus lubas opositsiooni senisest rohkem kuulata

Läti peaminister Krišjānis Kariņš ütles kolmapäeval pärast seda, kui seim tema valitsuse heaks kiitis, et tema valitsus kavatseb opositsiooni oma eelkäijatest rohkem kuulata.

"Kavatsen õppida mineviku vigadest ja minu valitsus hakkab rohkem opositsiooni kuulama," lausus Kariņš pärast seda, kui seim avaldas 61 poolt- ja 39 vastuhäälega tema viiest erakonnast koosnevale valitsusele toetust. 

Pressikonverentsil ütles peaminister, et võimuliidu seimisaadikud, kes valitsust hääletusel ei toetanud, ei kuulu valitsuskoalitsiooni. Kariņši sõnul on see asjaolu kirjutatud ka viie erakonna koostööleppesse. 

Viis võimuliitu kuuluva KPV LV (Kellele kuulub riik) saadikut hääletas kolmapäeval valitsuse vastu.  

"Siiski, see viis, kuidas KPV LV uues valitsuse tööle hakkab, on nende otsustada," sõnas peaminister, lisades, et tema taga on stabiilne parlamendienamus ja enamik KPV LV saadikurühma liikmeid. 

Kariņš tänas pressikonverentsil parlamendiliikmeid ja uue valitsuse ministreid ja soovis neile oma töös jõudu. Peaminister tänas ka meediat selle kajastuse eest valitsuse moodustamise protsessi ajal.  

ERR Riias: seimi sõna muutub määravamaks

Riias viibinud ERR-i korrespondent Ragnar Kond rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et kui lätlased soovisid uuenenud parlamendi koosseisu ja valitsust, siis tegelikkuses on suurem osa ministritest olnud ka varem selles ametis.

Peaminister Kariņš aga võib Kondi hinnangul tuua Läti valitsemisse n-ö vaate väljastpoolt.

"Kui vaadata peaminister Kariņšit, siis tema on kunagi olnud majandusminister ja võib-olla ta tunneb vähem Läti n-ö rohujuuretasandit, sest ta on sündinud USA-s ja pikka aega seal elanud ja viimased kümme aastat olnud Euroopa Parlamendis. Aga võib-olla selline väljastpoolt vaade ongi see uus, mida Läti praegu vajab," selgitas ajakirjanik.

Parlamendi roll oluliste otsuste vastuvõtmises Kondi sõnul aga nüüd kasvab.

"See on Läti jaoks väga oluline ja põhimõtteline muudatus, sest parlamentaarses riigis peabki just parlament asju otsustama ja ei tohks olla kummitempel, kus valitsus kõik ette ja taha ära teeb. Nüüd, kui valitsuse toetusega on nii nagu on, siis tõepoolest tuleb rohkem asju arutada seimis ja seimi sõna muutub määravamaks," rääkis Kond.