Vene kohus mõistis Jehoova tunnistaja kuueks aastaks vangi ({{commentsTotal}})

{{1549447380000 | amCalendar}}
Foto: EPA / Scanpix

Vene kohus tunnistas kolmapäeval märgiliseks peetavas kohtuasjas Jehoova tunnistaja süüdi ekstremismis ning mõistis ta kuueks aastaks vangi, edastas uudisteagentuur Reuters usulahu pressiesindaja teadet.


"Kahjuks on see tõsi," vastas Jehoova tunnistajate kõneisik Jaroslav Sivulski Reutersi küsimusele, kas Dennis Christensen tunnistati Orjoli kohtus süüdi ning mõisteti kuueks aastaks vangi. Tema sõnul on Jehoova tunnistajad pettunud ja peavad kohtuotsust ebaõiglaseks.

Christenseni advokaat Anton Bogdanov ütles Reutersi teatel, et kavatseb kohtuotsuse edasi kaevata ja kardab, et sellest võib kujuneda ohtlik pretsedent edaspidiseks.

Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid peavad taanlase Christenseni kohtuasja Venemaa usuvabaduse olukorra lakmustestiks ning üheks näiteks Ida - Lääne vastasseisu tugevnemisest.

2017. aasta mais vahistatud Christensen on Orjolis tegutseva koguduse juht ning esimene Venemaal ekstremismis süüdistatuna vahistatud Jehoova tunnistaja, ta ise on kinnitanud, et pole süüdi ning on tegelenud ainult religioosse tegevusega, mis vastavalt usuvabadust tagavale Vene konstitutsioonile ei ole keelatud.

Vene võimud kuulutasid Jehoova tunnistajad 2017. aasta aprillis ekstremistlikuks organisatsiooniks nagu on seda näiteks islamistlikud terroriorganisatsioonid ning nende kogudused otsustati laiali saata. Pärast seda on erinevatel andmetel paarkümmend Jehoova tunnistajat vahistatud süüdistatuna ekstremistlikus tegevuses, mille all peetakse silmas religioosse kirjanduse levitamist või raha kogumist usulise tegevuse toetamiseks. Väidetavalt on nende suhtes alustatud rohkem kui sada kriminaalmenetlust ning osa nende väljaannetest on lisatud keelatud kirjanduse nimekirja.

Vene võimude Jehoova tunnistajate vastast tegevust nähakse osana Kremli püüdes tugevdada õigeusu kirikut ja tõrjuda sellega konkureerivaid usuorganisatsioone, mida Venemaa võimud ei kontrolli. Paljud õigeusu vaimulikud on Jehoova tunnistajaid nimetanud otsesõnu ohtlikuks välismaiseks sektiks, mis õõnestavat riigi institutsioone ja traditsioonilisi väärtusi. Jehoova tunnistajate esindajad on sellised süüdistused alati tagasi lükanud.

Venemaa võimude õhutatud sisevaenlaste otsimine ja teisitimõtlejate tagakiusamine sai vaatlejate hinnangul erilise hoo pärast 2014. aastal toimunud Krimmi annekteerimist.

Üle-eelmisel sajandil Ameerika Ühendriikides alguse saanud usuliikumisel on Venemaal ligi 400 kogudust umbes 175 000 liikmega. Kogu maailmas on umbes kaheksa miljonit Jehoova tunnistajat.

Jehoova tunnistajate tagakiusamist ja kohtupidamist Christenseni üle on kritiseerinud mitmete lääneriikide valitsused. USA usuvabaduse komisjoni hinnangul oli usuvabaduse olukord Venemaal eelmisel aastal üks halvemaid maailmas. Viimati kutsus inimõiguste kaitse organisatsioon Amnesty International teisipäeval Vene võime Christenseni viivitamatult vabastama.

Ateistlik Nõukogude Liit pidas Jehoova tunnistajaid nõukogudevastaseks elemendiks näiteks seetõttu, et nad keeldusid sõjaväeteenistusest. Stalini ajal pandi vangi sadu Jehoova tunnistajate liidreid ning tuhandeid liikmeid saadeti Siberisse ja nende vara konfiskeeriti. Patsifismi tõttu on Jehoova tunnistajaid ajaloo jooksul ning ka praegu mitmetes riikides taga kiusatud. Mõnel pool on nad aga võimude tähelepanu pälvinud seoses vereülekannetest keeldumisega.

Jehoova tunnistajad on võrrelnud praegust olukorda Stalini-aegse Nõukogude võimu tegevusega.

Taani kutsus Venemaad austama usuvabadust

Taani kutsus kolmapäeval pärast taanlasest Jehoova tunnistaja kuueks aastaks vangi mõistmist Venemaa võime austama usuvabadust.

Taani välisminister Anders Samuelsen ütles oma avalduses, et on kohtuotsuse pärast "sügavas mures" ja kritiseeris Venemaad Jehoova tunnistajate kuulutamise eest ekstremistlikuks organisatsiooniks.

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: Reuters / ERR



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: