Kohtumisel olid kõne all Eesti ja Läti suhted ning ühised teemad Euroopa Liidu ja regionaalse koostöö kontekstis: Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumine ja liidu tulevane pikaajaline eelarve, ühised energia- ja taristuprojektid ning julgeolekuküsimused, teatas valitsuse pressibüroo.

Peaminister Ratase sõnul on Eesti ja Läti suhted väga head ja tihedad ning muutuvad üha paremaks.

"Eesti ja Läti on väga lähedased sõbrad, meie ühine ajalugu on meid kokku kasvatanud ning koostöö kõigis valdkondades tugevamaks teinud. Seda näitab seegi, et eelmisel aastal pidasime Läti valitsusega ühisistungi. Läti on meie ettevõtetele väga oluline investeeringute sihtriik ja kaubanduspartner," ütles Ratas.

Karinš ja Ratas puudutasid kohtumisel ka julgeolekuteemasid. "Mul on hea meel, et Eesti ja Läti julgeoleku- ja kaitsekoostöö on aasta-aastalt muutunud tihedamaks. Meie julgeolekut suurendab tugev transatlantiline side ning koostöö NATO ja Euroopa Liidu vahel. Kõigi kolme Balti riigi kaitsekulud jõudsid 2018. aastal kahe protsendi tasemele sisemajanduse kogutoodangust, millega oleme NATO liitlaste seas esirinnas," rääkis Ratas.

Ühised on ka kahe riigi huvid Euroopa Liidus. "Järgmises ELi eelarves aastateks 2021-2027 on Eestil ja Lätil samad eesmärgid: põllumajanduse otsetoetuste kiirem ühtlustamine ja struktuurivahendite mahu sujuvam langus," lausus Ratas.

Eesti peaminister kinnitas, et oluline on jätkata ühisel häälel rääkimist, et Euroopa Ühendamise Rahastu toetaks igati Rail Balticu projekti edasi arendamist. "Mul on väga hea meel, et ka Soome otsustas eelmise nädala lõpus Rail Balticu projektiga liituda," ütles Ratas.

Peaministrid rääkisid ühtlasi elektrivõrkude ühendamisest Mandri-Euroopaga, millega minnakse edasi plaanikohaselt. Lõpule peaks see jõudma aastaks 2025.