Välispoliitika on tihedalt seotud riigi julgeolekuga ja neljapäeval räägiti läti seimis võimalusest suurendada riigi kaitsekulusid kuni 2,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT), vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Peame järjest rohkem panustama kaitsevõime tugevdamisse, et järk-järgult suurendada kaitsekulusid 2,5 protsendini SKT-st," rääkis seimi esimees Ināra Mūrniece.

Läti välispoliitiline kurss ei muutu. Tõsine väljakutse on täita Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi tõkestamise ekspertkomitee Moneyval soovitusi.

"Peame mõistma, et Moneyvali raportis esile toodu kujutab reaalset ohtu kogu meie majandusele ja kogu ühiskonnale. Me ei saa lubada, et satume "musta nimekirja"," ütles peaminister.

Venemaa provokatiivse välispoliitika tõttu soovib Läti veel tihedamat koostööd NATO-ga.

"Oleme huvitatud Venemaaga koostööst valdkondades, kus meie väärtused ja huvid kattuvad," märkis välisminister Edgars Rinkēvičs.

Läti seim plaanib õige pea vastu võtta Lätis elavate brittide õigusi tagava deklaratsiooni. Kui Lätis elab 1000 Suurbritannia kodanikku, siis lätlasi on Inglismaal kordades rohkem.

Brexiti eel on Läti moodustanud ministeeriumite vahelise töögrupi, et muuta seadusi ja teha nii, et Brexiti-järgne kaos oleks väiksem.

"Kuidas iganes Suurbritannia Brexitiga seoses ka ei otsustaks, soovib Läti jätkata võimalikult häid suhteid selle riigiga," rääkis Kariņš.

Samuti peab Läti tähtsaks Balti koostööd.

"Seim jälgib tähelepanelikult Baltimaade transpordi- ja energiaprojektide edenemist - Rail Baltic, Balti riikide elektrivõrkude ühendamine Euroopa võrkudega ja regionaalse gaasituru loomine," selgitas Mūrniece.

Koosmeele esindajate hinnangul pole aga Läti välisminister aastaga suutnud teha muud, kui suunanud erakonnakaaslasest ekspoliitiku Solvita Āboltiņa suursaadikuks Itaalias.