Läti plaanitaval valitsusel on ambitsioonikad plaanid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Latvijas Radio/Edgars Kupčs

Läti loodava valitsuse viie erakonna koostööleppe esialgne versioon pöörab pea peale senise koalitsiooni suure tervisekindlustuse reformi ja soovib jagada riigi elanike sissetulekute põhjal kaheks makroregiooniks. Et õigusriik paremini toimiks, plaanitakse luua ärivaidluste ja korruptsiooniga tegelevad kohtud.

Valitsusdeklaratsioonist on praeguseks valmis alles mustand, kuid sedagi lugedes tundub, et ambitsioonikaid plaane on päris palju.

Üks nendest on riigistada sadamad ja teine - lükata uuesti edasi suur tervishoiureform, mida on Lätis pikalt ette valmistatud. Aga samuti plaanitakse läbi viia ka haldusreform ja kehtestada makromajanduslikud piirkonnad, mis oleks erinevad nii Riiale kui ka ülejäänud Lätile.

Alanud aasta algusest pidi tervishoiuteenuste saamine sõltuma sellest, kas patsient on makse maksnud või mitte. Kuigi ettemaks täisteenuste ravipaketi eest tuli teha juba lõppenud aastal, pole süsteem tehnilistel põhjustel käivitunud.

Seimi komisjon soovib seda pool aastat edasi lükata ja loodav valitsus hoopis ära jätta ehk teha nii, et kindlustatud oleks kõik Läti elanikud ja tervishoiuteenuse eest tasuks riik.

Eelkõige Riia ja Ventspils võivad aga ilma jääda suurest tuluallikast - sadamast, sest need plaanitakse riigistada.

Kunagi varem pole olnud Läti koalitsioonileppes näha mitut võrdlust teiste Balti riikidega - maksu- ja ettevõtluskeskkond peab Lätis olema soodsam kui Eestis ja Leedus. Plaanitakse luua 5000 uut ekspordiga tegelevat firmat.

Huvitav teema on ka meediamonitooring, mis peaks aitama eristada tõde libauudistest. Samas pole paljudest valimislubadustest - näiteks ministrite arvu vähendamisest ja pensionide tõstmisest - juttugi.

"Tunnen suurt kollegiaalsust ja soovi moodustada ühine valitsus. Kas see lõpuks ka õnnestub, selgub seimis toimuval hääletusel, kus osalevad kõigi fraktsioonide esindajad," kommenteeris Läti peaministrikandidaat Krišjānis Kariņš (Uus Ühtsus).

"Meie peame selle valitsuse peaülesandeks rahvastikuprobleemide lahendamist, mis ei tähenda ainult iibe tõstmist. Olulised on tagasiränne ja migratsioon laiemalt just pikemas vaates," lausus Rahvuslaste Ühenduse juhatuse liige Roberts Zile.

Peaministrikandidaat Karinš kinnitas, et kohatäite-valitsusjuhti temast ei saa. Selle nädalaga peaks koostöölepe kokku saama ja kui erimeelsusi ei teki, toimub järgmisel nädalal seimis uue valitsuse usaldushääletus.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: