Viilma märkis, et kui nõukogude okupatsiooni lõppedes maailm meie jaoks uuesti avanes ja inimeste kokkupuuted teiste religioonidega sagenesid, on religioonialane teadmatus Eesti elanike seas endiselt väga suur. Et religiooni asemel või kõrval on populaarsed esoteerika, ebateadused, ebaravi jms, seletas Viilma nõukogude okupatsiooni pärandiga.

"Inimesel on usuvabadus. Muidugi mina tahaks, et inimesed usuks jumalat. Aga et nad usuvad esoteerikat ja muid selliseid asju, selle taga on religioonialane kirjaoskamatus, millest me pole ka pärast nõukogude okupatsiooni lõppu välja tulnud. Inimestel puudub teave erinevate uskude kohta, kuid samal ajal on inimesel sisemine janu ja vajadus mingitele küsimustele vastuseid saada. Ja siis nad otsivad vastuseid sealt, kust saavad. Meie haridussüsteem saaks siin väga palju ära teha," märkis Viilma.

Praegu õpetatakse Eestis võrdlevat usundiõpetust 50-60 koolis, mis on Viilma hinnangul väga madal näitaja. Samas märkis peapiiskop, et usundiõpetus muudab inimesi ka sallivamaks.

"Tartu Ülikooli usuteaduskonna uurimus kinnitab, et neis koolides, kus on olemas usundiõpetus või religiooniõpetus, on usuline sallivus ja sallivus erisuste suhtes suurem nende laste seas, kes neis tundides käivad. Ehk sallivus teistsugususte suhtes on nende laste seas suurem, kes teavad rohkem."

Uusarendused peaks arvestama ka kirikutega

Viilma ütles ka, et kirik peab liikuma sinna, kuhu liiguvad inimesed. Ning seetõttu peaksid ka uusarendused arvestama inimeste usuliste vajadustega.

"Muidugi peab ehitama uusi kirikuid. Mustamäele, Sauele, Sakku. Sinna, kuhu inimesed on elama liikunud, sinna peaks tekkima ka uued kirikud. Kui tehakse põllupealseid arendusi, siis tuleks mõelda ka avalikele hoonetele. Ma käisin hiljuti Hamburgis, kus hotellide ja elamukvartali südames oli kabel ja vanadekodu. Tuli välja, et neil näeb seadus ette kirikule tasuta krundid, kuid kirikul on ka kohustus hakata sinna midagi tegema. Meie peame Eestis aga kommertsalustel neid krunte ostma ja arendama."

Viilma sõnul päris luteri kirik hulga avaliku kasutusega hooneid, aga vastutus nende eest hoolitsemisel jäi koguduse liikmetele.

"Samas, kui me ehitame spordihooneid, siis ei pea seda üleval vaid seda kasutavad inimesed oma trennirahadega. Kirikud ei küsi ju riigilt raha vaimulike palkadeks, vaid me tahaks, et meie ühine pärand oleks korras ja hoitud."

Urmas Viilma ERR.ee saates "Otse uudistemajast". Autor: Priit Mürk/ERR

Ristiinimese kompass

Saatejuht Toomas Sildam avaldas imestust, kuidas sai Viilma koostatud ja palju poleemikat tekitanud ristiinimese kompassis jääda EKRE alles eelviimasele kohale, kui see partei on toetanud mitmeid kiriku jaoks olulisi seisukohti.

"Kui võtame paralleeliks kümnevõistluse, siis häda on selles, et osa erakondi keskendus vaid mõnele alale, kuid jättis osad üldse katmata. Mis ei tähenda, et nad ideeliselt neid valdkondi poleks toetanud. Mulle on pahaks pandud, et kompass oli teatud mõttes tuim kalkulatsioon erakondade valimisprogrammidest ega arvestanud, mida keegi mõtleb. Aga olgem ausad, kui minnakse koalitsioonilepingut tegema, siis pannakse laua peale valimisprogrammid. Mida keegi on oma peas mõelnud, see ei oma seal mõju," põhjendas Viilma, miks lähtus erakondi hinnates vaid valimisprogrammides kirja pandust.

Viilma pareeris ka kriitikat, nagu näitaks tema koostatud kompass kiriku võimutruudust ja tänu Niguliste kiriku kompensatsiooni eest.

"Kui räägime Niguliste kompensatsioonist, siis oli tegemist kokkuleppega. Teie saate kiriku ja meile kompenseeritakse selle kokkuleppeline väärtus. Tegemist polnud poliitilise heateoga, vaid kaua kestnud vaidluse lõpetamisega. Samamoodi võiks ju välja tuua, et Reformierakonna valitsuse ajal tehti Tartus korda mitu kirikut ja lahendati Narva kiriku teema. Või et kui Isamaa võimuloleku ajal siseminister Tarmo Loodus tagas selle, et ka vaimulikud saavad abielu registreerida. Või kui Tõnis Lukas oli Isamaa minister, tuli usundiõpetus selliselgi kujul koolidesse."

Peapiiskop lisas, et uue analüüsi teeb ta siis, kui valimised on toimunud ja erakonnad koalitsioonileppe sõlminud.

Toomas Sildam ja Urmas Viilma. Autor: Priit Mürk/ERR