"Minu pettumus ongi, et on jäänud mulje, nagu tehakse hästi palju sõnu, soritakse minevikus, otsitakse süüdlasi ja küsitakse küsimusi, kuidas oleks pidanud varem jõulisemalt tegutsema. Aga nüüd, kui kõik on koos käinud ja asju arutanud, kuidas rahapesu vastu tõhusamalt tegutseda, siis lõpusirgel leiab õiguskomisjon justkui, et see poleks prioriteet. Vaid et see oli lihtsalt pori loopimiseks," ütles Tõniste BNS-ile.

"See on tegelikult väga kurb ja ma väga ei saa aru põhjusest, et miks see menetlus katkestati," lisas Tõniste. Tema sõnul on arusaadav, et pöördtõendamise küsimus vajab rohkem ühiskondlikku arutelu ning selleks ongi ministeerium ettenäinud võimaluse see punkt eelnõust välja jätta ning jätkata asjades, milles kokkuleppele on juba jõutud. "Aga karistuste suurendamine ja sidumine käibega ning muudatused krüptorahadega seotud asjus, selleks ei ole ju takistusi," märkis ta.

Üheks murettekitavaks aspektiks peab minister just krüptorahadega seotud ohte. "Euroopa Parlamendi finantskuritegude erikomitee Tax3, mis just Eestis käis, viitasid just sellele, et Eestis kasvab meeletult krüptorahade lubade väljaandmine ja kõik näevad, et sealt võib tulla järgmine pauk Eesti rahvusvahelisele mainele," sõnas Tõniste.

"Me oleme väga hea digiriigi mainega ja jube kahju oleks, kui oleme mingi aja pärast jälle olukorras, kus näeme, et oleksime saanud midagi teha selle takistamiseks, aga ei teinud," lisas Tõniste.

Riigikogu menetlusest välja kukkunud eelnõuga nähakse ette kuni kolm rahatrahvi määramise võimalust, milleks oleksid fikseeritud ülemmäär, näiteks kuni viis miljonit eurot, kuni kahe- või kolmekordsele rikkumise tulemusel saadud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi käibest.

Ka krüptovaraga seotud ohtudele on tähelepanu juhtinud nii rahapesu tõkestamisega seotud asutused kui ka rahapesu tõkestamise valitsuskomisjon. Seetõttu on rahandusministeeriumi hinnangul oluline karmistada esimesel võimalusel täna kehtivat virtuaalvääringu tegevuslubasid puudutavat regulatsiooni, vältimaks Eesti riigi hea rahvusvahelise digikuvandi kahjustamist selle kaudu.

Eelnõu kohaselt kontrolliks rahapesu andmebüroo edaspidi ettevõtja juhtorgani liikmete tausta ja sobivust, lisaks nähti ette tingimus, et ettevõtja asukoht ja peakontor või filiaal peavad asuma Eestis.

Niinimetatud pöördtõendamise näol on tegemist rahapesu ja terrorismi rahastamise valitsuskomisjoni üksmeelselt heakskiidetud meetmega, mis annab rahapesu andmebüroole võimaluse piirata halduskohtu kontrolli all rahapesu kahtlusega vara käsutamist täiendavalt ühe aasta võrra, pannes samas tõendamiskohustuse vara legaalse päritolu osas selle omanikule.

Meede on eriti oluline näiteks nendel piiriülestel rahapesu kahtlusega juhtudel, kus Eesti ametiasutustel on vara kuritegelikku päritolu praktiliselt võimatu tõendada, millele on teiste hulgas tähelepanu juhtinud ka riigikogu õiguskomisjon ise.

Riigikogu õiguskomisjon leidis, et finantssektori karistusi reformiv ja rahapesu vastaseid meetmeid karmistav eelnõu vajab põhjalikumat mõjuanalüüsi ja praegusel kujul ei saa lõpetav parlamendi koosseis eelnõu kiirkorras menetlemist jätkata.

Seejuures soovitab komisjon seadusemuudatuste arutelu jätkata kevadel, teatas riigikogu pressiteenistus neljapäeval. Õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaiu sõnul on huvigruppidel vaja aruteludeks lisaaega ja seadusemuudatuste menetlemise juurde on mõistlik tulla tagasi kevadel riigikogu järgmise koosseisuga.

"Õiguskomisjon peab rahvusvahelise rahapesuga võitlemist prioriteediks, kuid praegune eelnõu tekst on kahjuks toores. Oleks vastutustundetu võtta kiirustades seadusena vastu praak, mis võib kahjustada meie ettevõtluskeskkonda ja riivata isikute põhiõigusi," märkis Karilaid.