Esimese asjana tõi Kessler välja, et madalad rahalised karistused-heidutused ei toimi finantssektoris.

"Oleme sellest juba 15 aastat rääkinud ja kirjutanud. 32 000 eurot on kommiraha ja Eestil tuleb siin lihtsalt oma seadused Euroopa Liidu õigusega kooskõlla viia," märkis ta.

Teise asjana rõhutas Kessler, et Eestis on liiale mindud karistusõigusega, millega püütakse iga väiksemat probleemi lahendada.

"See on kallis ja kriminaliseerib ühiskonda. Eriti sobimatu on see finantssektoris, mis tugineb usaldusele. Oleme nüüdseks juba ligi 10 aastat pakkunud riigile lahenduse käsitleda finantssektoris rikkumisi haldusmenetluses, mis ei ole karistusõiguslik meede. See võimaldab kiiremat, lihtsamat tegutsemist. Ei ole vaja kaitsta nii palju professionaalset turuosalist kui inimest tänaval," selgitas ta.

Kolmas mõttekoht riigivalitsejatele on see, et vilepuhujad saaks immuniteedi ja nendele kohalduv raamistik laieneks.

"Vilepuhujad on oluline allikas meile, oluline tugi järelevalveasutustele. Vilepuhuja peab saama indu koostööks ja kaitset riigilt. See raamistik peaks mõistlikult käsitlema ka valekaebusi," lisas Kessler.

Finantsinspektsiooni juhatus tegi teisipäeval Taani panganduskontsernile Danske Bank ettekirjutuse, millega keelas panga filiaali tegevuse Eestis. Pank peab enda tegevuse Eestis lõpetama kaheksa kuu jooksul alates ettekirjutuse tegemisest.

Kessleri kriitika oli suunatud valitsuse ja riigikogu suunas. Riigikogu õiguskomisjon otsustas möödunud nädalal lõpetada valitsuse poolt heaks kiidetud rahapesu tõkestamist tõhustavate seadusemuudatuste menetlemise, mistõttu jääb see eelnõu järgmist valitsuse ja riigikogu koosseisu ootama.

Rahandusminister Toomas Tõniste avaldas seejärel meelehärmi ja pettumust õiguskomisjonis.

Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Toomas Vapper selgitas, et ajal, kui võimaliku rahapesuga seotud summad ei ole enam kellelegi saladuseks, võib praegu kehtivate seaduste kohaselt kohaldada füüsilisele isikule väärteo eest rahatrahvi kuni 1200 eurot ja juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot.

"Vaid mõnel eraldi juhul on võimalik määrata kuritegude puhul ka maksimaalselt 400 000 eurot trahvi. On ilmselge, et võimalik saadav kasu seaduserikkumisest ja selle eest ähvardavad karistused ei ole praegu kuidagi proportsionaalsed ja sellised karistusmäärad ei mõju vajaliku heidutusena," ütles Vapper.

Eelnõuga nähti ette kuni kolm rahatrahvi määramise võimalust, milleks oleksid fikseeritud ülemmäär (näiteks kuni 5 miljonit eurot) kuni kahe- või kolmekordsele rikkumise tulemusel saadud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa või kuni 10% juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi käibest.

Riigikogu menetlusest välja kukkunud eelnõu kohaselt kontrolliks rahapesu andmebüroo edaspidi ettevõtja juhtorgani liikmete tausta ja sobivust, lisaks nähti ette tingimus, et ettevõtja asukoht ja peakontor või filiaal peavad asuma Eestis.

Vapper märkis, et rahandusministeerium tegeleb kogu muudatuste paketiga aktiivselt edasi. "Loodame, et riigikogu järgmine koosseis leiab võimaluse need eelnõu esimesel võimalusel uuesti menetlusse võtta."