Eelmise aasta oktoobri alguses tegi valitsus otsuse, et tellib Danske panga Eesti filiaalis toimunu kohta raporti ning rahandusminister Toomas Tõniste ülesandeks jäi paika panna üksikasjad.

4. oktoobri valitsuse pressikonverentsil ütles peaminister Jüri Ratas: "Selle, millal siis see raport sünnib, kes seda teeb, mis täpselt selle raport tellimuse, ütleme, sisuks saab või mida me täpselt soovime, et uuritakse, toob rahandusminister lähiajal Vabariigi Valitsuse istungile."

Valitsuse otsusest on varsti juba pool aastat möödas, kuid raporti koostamist pole rahandusministeerium senini alustanud.

Rahandusministeerium toob põhjusena välja asjaolu, et õiguskomisjon otsustas rahapesu tõkestamise paketi menetlemise katkestada. Ott Heinapuu ministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast viitas Tõniste varem välja öeldud seisukohale, et raporti koostamisse tuleks sõltumatuse nimel kaasata riigikontroll, kes vajaks juurdepääsu infole, mida praegune seadus avalikustada ei luba, ja seega oleks vaja kõigepealt seadust muuta.

Danske Eesti filiaali tegevuse asjus on uurimise algatanud ka USA väärtpaberi- ja börsikomisjon (SEC). Kas aga ka Eesti selles uurimises osaleb, ei ole selge.

"Justiitsministeerium tutvustas sellekohaseid ettepanekuid valitsusele ning kindlasti peab seda koostööd vajalikuks ja tegevus selles suunas käib," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu ERR-ile.

Rahandusministeerium ei ole Reinsalu ettepanekute osas veel ühtki otsust teinud, finantsinspektsioon ei soovi aga võimaliku uurimises osalemise kohta infot avalikustada.

"Meie järelevalvetegevus konkreetsetes asjades ei ole avalik," vastas inspektsiooni kommunikatsioonijuht Livia Vosman küsimusele, kas nad on USA väärtpaberi- ja börsikomisjonilt Danske uurimisega seoses päringuid saanud.

"Küll aga saan kinnitada, et finantsinspektsioonil on oma tegutsemise aja jooksul olnud alati hea koostöö erinevate välisriikide asutustega, sealhulgas USA SEC-iga," lisas ta.

USA uurimises osalemine võiks Eestile olla kasulik ka majanduslikult, sest juhul, kui see lõpeks kohtueelse trahviga Danske peakontorile, saaks trahvisummast osa ka Eesti riik.

Näiteks maksis Rootsi telekomifirma Telia, keda süüdistati Usbekistanis altkäemaksu andmises, ettevõtte vastu algatatud juurdluste lõpetamiseks 2016. aastal 1,24 miljardit dollarit trahvi. USA uurimises osales ka Holland ning trahvisumma jagati kahe riigi vahel.

Danske Eesti haru läbis aastatel 2007-2015 hinnanguliselt 200 miljardit eurot kahtlase päritoluga raha. Danske rahapesu uurimiseks on käivitatud menetlusi üle maailma.