"Oluline on see, kuidas uued reeglid praktikasse rakenduvad, kuidas hakkavad tegelikku elu kujundama kohtuasjad ja nende põhjal tekkivad pretsedendid," ütles Postimees Grupi juhatuse esimees Andres Kull neljapäeval rahvusringhäälingule (ERR).

"Mina olen tehnooptimist ja väga lootusrikas autorikaitse küsimustes selliste uute lahenduste suhtes nagu plokiahel. Kui mingil pildil, muusikapalal või tekstil on niiöelda 'tag' juures - et saad aru, kes on allikas, kust looming pärineb -, siis sellega saab väga palju teha. Google News on aastaid sisuliselt võõrast vara kasutanud ehk otse öeldes varastanud. Niisugune asi peab ära lõppema ja selleks on Euroopa seadusandja võimaluse loonud," ütles Ekspress Grupi nõukogu juht Hans H. Luik ERR-ile.

"Selge, et autorõiguse rikkumine on ju vargus ja mingid regulatsioonid selle ärahoidmiseks peavad olema," märkis ka Kull. "Aga on ebaselge, kas ja mil määral see hakkab piirama sõnavabadust ja sellega ka meedia tööd takistama," lisas ta samas.

Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni ööl vastu neljapäeva saavutatud kokkuleppe kohaselt peavad suured veebiplatvormid meediasisu jagamise eest hakkama maksma autoriõiguse omanikele autoritasu ning see peaks tõstma meediaettevõtete tulusid.

"Meie omad head toimetused, kellest üsna paljud erameedias töötavad kahjumi piiril, saavad loota selle peale, et nad saavad oma loomingu eest - näiteks ajakirjanikud, kes on teinud tööd analüüsides, küsitledes, arhiivides tuhnides - oma loomingu eest vääriliselt makstud. Et seda ei saa võtta mõni ookeanitagune vägev platvorm lihtsalt tasuta ja ise müüa sinna kuulutusi juurde," rääkis Luik.

Postimehe Grupi juht jäi direktiivi rakendumise suhtes siiski pisut kahtlevaks. "Raske on ette kujutada, milline peaks olema see instrument, mis iga sisujagamise juhtumi fikseerib ning selle kohta arve esitab. Igal juhul on sotsiaalmeedia nii massiivne, et seal korra loomine saab olema keeruline," leidis Kull.

Ka Bonnieri Gruppi kuuluva AS-i Äripäev peadirektor Igor Rõtov jäi sekptiliseks, kuid seda mõneti teistel põhjustel. "On illusoorne arvata, et selle regulatsiooniga või muul tulemusel saaksid meediaettevõtted sama tulu, mis oli paberlehe ajastul ehk 15-20 aastat tagasi. See rong on pöördumatult läinud, keskkond on muutunud," ütles Rõtov ERR-ile.

Ta viitas hiljutistele andmetele, mille kohaselt Austraalias võtavad veebigigandid 70 protsenti, Saksamaal 80 ja Eestis umbes 50 protsenti reklaamitulust veebis. "Need määrad on väga suured. Ma ei arva, et (eelnevat olukorda - ERR) oleks võimalik taastada, aga ma arvan, et oleks ka hea tulemus, kui reklaamitulud, mida meediaväljaanded saavad, enam ei kahaneks või stabiliseeruks sellisel tasemel nagu nad praegu on," rääkis Rõtov.

Tema sõnul on meediaettevõtted nii Euroopas kui Ameerikas sellest ka üsna hästi aru saanud. "Lihtne ärimudel, et me pakume oma ajakirjanduslikku materjali tasuta veebis ja saame siis reklaamitulust kompenseerida oma kulud - sellesse ei usu enam mitte keegi. Väga selge samm suurte meediamajade poolt maailmas ja tegelikult ka meil Eestis on mindud selle peale, et tuleb toota nii kvaliteetset sisu, et lugejad selle eest maksaksid," tõdes Rõtov, märkides, et viimase paari aasta trendid sellele ka viitavad.

"Seetõttu ei ole autoriõiguse direktiiv enam praegusel hetkel nii aktuaalne kui see oli mõned aastad tagasi. Kui isegi see seadus vastu võetakse ja tõesti mingi jagamine tuleb, siis ma kardan, et Eesti meediamajadeni jõuavad ainult kopikad," leidis Äripäeva juht.

Rõtovi hinnangul oleksid uued autorikaitse reeglid edasiminek, kuid neist ei tasu loota ajakirjanduse püäästerõngast. "Ma arvan, et see on selge progress, aga on illusoorne väita, et mingisugune ime selle tagajärjel sünniks. Need pingutused, mida meedia teeb, et oma tulevikku kindlustada, peituvad mitte selles, et reklaamist klikke saada ja reklaami müüa, vaid selles, et teha nii tugevat sisu, et võtta see raha tellijatelt otse," ütles ta.

"Nii nagu ikka - tsivilisatsioon on jälle sammukese edasi arenenud ja tehakse selgeks, et töö eest tuleb maksta ja võõrast loomingut ilma loata kasutada ei saa. See on liikumine positiivsuse, korra ja meedia jätkusuutulikkuse suunas - see kõik on hea," märkis Luik.

Kui direktiiv lõplikult heaks kiidetakse, tekib Youtube'il vastutus autoriõigusi riivav sisu eemaldada.

"Kui /.../ õiguste omaja on öelnud, et see teos ei tohiks seal platvormil olla, siis on platvormi kohustus oma algoritmi või muu mehhanismiga see teos sealt kõrvaldada. Ja kui see ikka sinna satub, õiguste omaja teatab, et palun võtke maha ja platvorm ei võta maha, siis tekib vastutus," rääkis justiitsministeeriumi nõunik Kärt Nemvalts.

Euroopa Parlamendi ja 28 liikmesriiki koondava EL-i Nõukogu esindajad sõlmisid esialgse kokkuleppe pärast kolme päeva kestnud kõnelusi, mida juhtis Euroopa Komisjon.

Lepe vajab veel europarlamendi saadikute ja nõukogu heakskiitu enne mais toimuvaid europarlamendi valimisi.

Ajakirjandusväljaannete esindajad on argumenteerinud, et internetihiiud nagu Facebook ja Google teenivad nende uudislugudega seotud reklaami pealt miljardeid dollareid tulu, samas kui meediaorganisatsioonid kannatavad. See läitis heitluse ühelt poolt veebipõhise sisu eest tasu nõudnud meedia ja sisuloojate ning teiselt poolt Ränioru hiide kaitsnud lobistide ja neid toetanud veebivabaduse aktivistide vahel.