Autorikaitse direktiiv paneb internetifirmale kohustuse kontrollida, kas näiteks kasutaja veebi laaditud foto võib riivata kellegi autoriõigusi. Keegi ei hakka iga fotot eraldi uurima, selle töö teeb ära internetifirma robot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tallinna ülikooli meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus näeb just automaatses kontrollis murekohta.

"Panna suur regulatsioon tegelikult tuginema tehisintellekti võimekusele eristada objekte niimoodi, et me saame aru, kellele see autoriõigus kuulub, on minu jaoks täiesti vastutustundetu. Seda süsteemi ei saada normaalselt tööle ja see hakkab ahistama siis inimeste inimõigusi, ennekõike eneseväljendusvabadust," selgitas ta.

Tallinna tehnikaülikooli arvutiteaduse professor Tanel Tammet tõi välja, et mure puudutab enim just väiksemaid ettevõtteid.

"Need suured ettevõtted, kes jaksavad kontrollida, kes jaksavad kohtus protsessida, kellel ongi suured osakonnad selleks, saavad kogu seda tegevust veel rohkem enda kätte ja väikestel ettevõtetel tekib veel rohkem probleeme," ütles ta.

Ka Google'i välissuhete juht Milan Zubicek tõi välja ettevõtete kohustuse sisu enne avaldamist üle vaadata.

"Meie peamine murekoht on selles, et vastutus sisu eest läheks täielikult üle platvormidele. See võib tekitada olukorra, kus platvormid hakkavad sisu liigselt filtreerima," rääkis ta.

Euroopa Komisjoni digivoliniku Andrus Ansipi kabinetiülema Juhan Lepassaare hinnangul nii rangeks, et seda tunneb ka tavaline kasutaja, ükski firma minna ei saa, sest kasutaja siis ju kaoks.

"Seetõttu ei ole ka tegelikult probleem tavakasutajate üleslaadimises. Reaalselt kõige suurem küsimus on see, et kui platvormid kasutavad sisu, et müüa selle pealt reklaami, kui suures osas sellest reklaamitulust nad peavad jagama autoritega," selgitas Lepassaar.

Euroopa Parlament hääletab uue direktiivi üle järgmisel teisipäeval.