Võitlus Euroopa autorikaitse reeglite reformimise üle sai alguse 2016. aastal, kui Euroopa Komisjon tegi ettepaneku kohandada reegleid digiajastule. Ettepanek põhjustas ägeda vaidluse tehnoloogiafirmade, sisuloojate ja liikmesriikide vahel.

Liikmesriike esindav Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlament sõlmisid möödunud nädalal esialgse leppe, kuid kolmapäeval hääletasid kompromissi vastu mitu liikmesriiki, ütles allikas Brüsselist.

Vastuhääle andsid Itaalia, Poola, Luksemburg, Holland ja Soome, mis tegid ka lepet tauniva ühisavalduse.

Reformi eesmärk oli "stimuleerida innovatsiooni, loomingulisust, investeeringuid ja uue sisu loomist", teatasid riigid.

Lõpptekst seda aga ei tee ja see on Euroopa Liidu jaoks samm tagasi, lisasid riigid.

Lepet toetas Saksamaa, kuid hoiatas, et Euroopa Parlamendi heakskiidu saamine on vastuseisu kasvades väljakutse, ütles EL-i allikas.

Peamine tüliõun on olnud Youtube'i ja muude platvormide kohustamine illegaalse sisu eemaldamiseks automaatsete filtritega, mille mitte tegemisel ootaks platvorme kopsakas trahv.

Teine suur vaidluspunkt on "autoriõigusega kaasnevad õigused", mille alusel peavad veebiplatvormid maksma meediale tasu uudislugude eest, millele platvorm lingib ja millest ta katkendi avaldab.

Uudisteagentuuride sõnul teenivad internetihiiud nagu Facebook ja Google nende uudislugudega seotud reklaami pealt miljardeid dollareid tulu, samas kui meediaorganisatsioonid kannatavad.

See läitis heitluse ühelt poolt veebipõhise sisu eest tasu nõudnud meedia ja sisuloojate ning teiselt poolt Ränioru hiide kaitsnud lobistide ja neid toetanud veebivabaduse aktivistide vahel.

Euroopa Parlamendis läheb reform viimasele hääletusele kas märtsis või aprillis.