"Rahva teenrid": kiire majanduskasvu taustal jäi maksulaekumine nigelaks
Eelmise aasta maksulaekumised olid võimsa majanduskasvu kontekstis nigelad, räägiti Vikerraadio saates "Rahva teenrid".
Saatekülaline Krister Paris EPL-ist/Delfist rääkis, et kui makse laekus prognoositust 0,4 protsenti rohkem ja arvestada, et ka majanduskasv oli prognoositust märkimisväärselt kiirem, siis jäi tegelikult maksulaekumine sellele, mis oleks võinud olla, selgelt alla.
"On näha, et maksud laekusid kenasti peaaegu kõikides valdkondades, mis valitsusest ei sõltu. Ja see koht, kus otseselt sõltub ehk väga palju toodud näide aktsiisidest, tõmbas kõik muu alla," lausus ta.
Paris lisas, et valitsus on olnud Eesti mõistes tõesti vasaktsentristlik, tõstnud päris palju toetusi ja palkasid, aga seda kohta, kust raha võtta, ta ei näe.
"Kuidas niivõrd tugeva ja võimsa majanduskasvu korral saab eelarve olla niivõrd nigelas seisus," küsis ta.
Saatejuht Mirko Ojakivi ütles, et suures pildis suutsid rahandusministeeriumi riigieelarve koostajad täppi panna, eelarve täitus 100,4 protsenti ehk viga oli ainult 0,4 protsenti.
"Aga kui pilt kaugelt vaadates paistab ilus, siis lähedalt vaadates on ridu, mis olid nukra alalaekumisega. Näiteks alkoholiaktsiisi laekus 101 miljonit eurot oodatust vähem," tõi ta välja. "Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu arvab, et seda mõjutas väga palju piirikaubandus ja Soome turistide arvu vähenemine, aga ka aasta algusesse plaanitud aktsiisitõusu ärajäämine."
Aivar Hundimägi Äripäevast ütles, et see tundub praegu loogiline, aga kui seda prognoosi tehti või eelarvet koostati, siis ei näinud ei rahandusministeeriumi ametnikud ega poliitikud seda ette-
"See on ikkagi tagantjärele tarkus, mis aktsiiside puhul näitab, et keerati asi üle vindi," sõnas ta.
Toimetaja: Karin Koppel