Piirikaubandus ja soomlaste leigem huvi jätsid aktsiisilaekumisele oma jälje ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Möödunud aastal kasvas riigi maksutulu võrreldes 2017. aastaga 8,7 protsenti, samas laekus alkoholiaktsiisi 101 miljonit eurot oodatust vähem. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu sõnul mõjutas alkoholiaktsiisi laekumist väga palju piirikaubandus ja Soome turistide arvu vähenemine, aga ka aasta algusesse plaanitud aktsiisitõusu ärajätmine.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus eelmisel aastal alkoholiaktsiisi 231,8 miljonit eurot, ehkki eelarves oodati laekumiseks 332,7 miljonit eurot. Seega laekus prognoositust 101 miljonit eurot vähem.

Õlle deklareerimine langes võrreldes eelnenud aastaga 28,9 protsenti, kanget alkoholi deklareeriti kuus protsenti ja veini 8,9 protsenti vähem.

Sven Kirsipuu ütles ERR-ile, et umbes pool mullusest alalaekumisest tulenes Läti piirikaubanduse suuremast mahust ja Soome turistide arvu vähenemisest, teine pool oli aga käesoleva aasta algusesse plaanitud aktsiisitõusu ärajätmisel, mistõttu ei soetatud eelmisel aastal varusid.

Kütuseaktsiisi tulu oli eelmise aasta kokkuvõttes kaheksa miljonit eurot suurem kui aasta varem, kuid riigieelarvega oodatust 6,5 protsenti ehk 38 miljonit eurot vähem. Ka kütuseaktsiisi puhul andis Kirsipuu sõnul tunda piirikaubanduse mõju.

"Kui vaadata bensiini ja diisli osas jaotust, siis diisli alalaekumist praktiliselt polnud, aga eraisikute piirikaubandusega kaasneb ka suurem piirikaubandus kütuse tarbimise osas just bensiini näol, nii et see oli ka kindlasti kaasnev nähtus," lausus ta.

Sotsiaalmaksu tasuti mullu 3,06 miljardit eurot ehk ligi neli protsenti rohkem kui eelarves oli kavandatud. Ülelaekumine oli 115 miljonit eurot ja see oli ministeeriumi hinnangul tingitud eelkõige hõive ja keskmise palga oodatust kiiremast kasvust. 

Ka füüsilise isiku tulumaksu tasuti 66 protsenti eelarves kavandatust rohkem, seda laekus 311,1 miljonit eurot. See oli eelkõige seotud maksuvaba tulu oodatust väiksema kasutamisega, aastas kokku 72 miljoni euro ulatuses. 

Käibemaksu tasuti mullu kokku 2,33 miljardit eurot ja eelarve ootus täitus 99,8-protsendiliselt.

Sõerd: aktsiisiaugu täitis teiste maksude hea laekumine

Riigikogu rahanduskomisjoni liige, endine rahandusminister Aivar Sõerd (Reformierakond) tõi välja, et alkoholiaktsiisi laekus eelmisel aastal vähem kui 2016. aastal, ehkki natuke rohkem kui eelmisel aastal, kuid seda taset võib ikkagi pidada väga madalaks.

"Laekumata jäi 100 miljonit eurot alkoholiaktsiisi ja kui käibemaks juurde panna, siis saame rääkida 140 miljonist ainult alkoholiaktsiisi alalaekumisest. Kui võtame ka ülejäänud aktsiisid, mida laekus vähem, ja paneme juurde ka käibemaksu, mida seetõttu ka vähem laekus, saame kokku, et 233 miljonit oli alalaekumist," lausus ta.

Olukorra pästis Sõerdi sõnul see, et üldine käibemaksulaekumine oli tänu majanduse heale ajale väga hea ja palkade kiire kasvu tõttu olid prognoositust paremad ka tulu- ja sotsiaalmaksulaekumised. Alkoholiaktsiisi puhul ei näe ta aga muud lahendust kui aktsiisipoliitikat korrigeerida.

"Näeme piirikaubandust sellel ja järgmisel aastal ja seda probleemi välja tõrjuda on väga keeruline, kui seda lahendust pikalt edasi lükata, sest inimeste harjumused kujunevad," sõnas ta. "Kujuneb selline tarbijakäitumise muster välja ja seda on väga raske hiljem tõrjuda. Aga nii nagu piirikaubanduse tekitasid aktsiisitõusud, siis sellest saab lahti ka, kui need tõusud tagasi võtta."

Sõerd tõi välja, et kui aktsiise langetada Läti tasemest natuke ülespoole, nii et hinnavahe jääks õllekohvri puhul alla kahe euro ja pooleliitrise viinapudeli puhul alla ühe euro, taanduks piirikaubandus ja aastaks 2020 saaks riigieelarve täiendavad sada miljonit eurot. Lisaks tuleb arvestada seda, et lisaks piirikaubandusele mõjutas aktsiisilaekumist ka soomlaste ostude vähenemine Tallinnas.

Kui ajalooliselt on Läti alkoholiaktsiisi laekumised eelarvesse olnud väiksemad kui Eestis, siis mullu toimus Sõerdi sõnul pööre ja Läti kogus rohkem alkoholiaktsiisi. Kui Eestis laekus 231 miljonit eurot, siis Lätis 242 miljonit. Veel 2016. aastal laekus Eestis alkoholiaktsiisi 254 miljonit eurot ja Lätis 170 miljonit.

Juhul kui majanduses ei oleks õitsengut, oleks aktsiiside väiksema laekumise mõju Sõerdi sõnul märksa suurem ja olukord poleks sugugi roosiline.

"Praegu kattis osade maksude, sotsiaalmaksu ja käibemaksu ülelaekumine ära aktsiiside alalaekumise, aga käibemaks laekub ju tänu sellele, et majandus ja sisetarbimine kasvab, kaupmeeste müügid kasvsavad ja sealt tuleb maksutulu. Aga need laekumised ei kesta igavesti, ei kasva nii kiires tempos," tõdes ta. 

Sõerd juhtis tähelepanu ka ettevõtete tulumaksu muljetavaldavale laekumisele - 518 miljonit eurot. Eelarveootusest täitus 92 protsenti, kuid kasv oli võrreldes varasemate aastatega siiski väga suur.

"Põhjus on see, et kõigepealt riigile kuuluvad äriühing maksid korralikult dividende ja sealt laekus juriidilise isiku tulmaks, aga oli ka maksumuudatus, mis tõi maksulaekumisi ettepoole," ütles Sõerd, viidates sellele, et nüüd maksavad krediidiasutused dividendidelt avansilist tulumaksu.

"See on üks näide sellest, et maksutulud olid suuresti koondatud 2018. aastasse, maksulaekumised tulid ettepoole," lisas ta.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: