USA 16 osariiki lähevad eriolukorraga seoses kohtusse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: SCANPIX / ZUMA

Ühendriikide 16 osariiki lähevad president Donald Trumpi väljakuulutatud eriolukorraga seoses kohtusse.

California kohtule esitatud kohtuasjas väidetakse muu hulgas, et president Donald Trumpi väljakuulutatud hädaolukord piirimüüri rahastamiseks on alusetu ja põhiseadusega vastuolus ning sellega üritatakse ümber hiilide kongressi seaduslikest volitustest.

Kõnealustes osariikides on võimu juures ülekaalus demokraadid.

Trump kuulutas reedel välja eriolukorra riigi lõunapiiril, et saada raha müüri ehitamiseks, ning kinnitas valmisolekut selle kaitseks ülemkohtuni välja minna.

Eriolukorra otsuse kohtus vaidlustamine on pea ainus, milles kõik reedel Trumpiga ühel meelel olid.

Ameerika Kodanikuvabaduste Liit teatas kohtusseminekust vähem kui tund pärast seda, kui Valge Maja oli avaldanud Trumpi deklaratsiooni teksti, milles öeldakse, et olukord lõunapiiril kujutab endast ohtu piirijulgeolekule ja humanitaarkriisi, mis ähvardab riigi keskseid julgeolekuhuve ja on seega riiklik hädaolukord.

Järgmisena esitas hagi mittetulundusühing Public Citizen, kutsudes Colombia ringkonna ringkonnakohut takistama Trumpi ja USA kaitseministeeriumi kasutamast eriolukorda ja muudeks eesmärkideks eraldatud raha piirimüüri ehitamiseks.

Kongressi esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi ja senati demokraatide liider Chuck Schumer tegid ühisavalduse, lubades astuda eriolukorra otsuse vastu kongressis, kohtutes ja avalikkuses.

"Presidendi ebaseaduslik deklaratsioon kriisi kohta, mida pole olemas, on suur vägivald meie põhiseaduse vastu ja teeb Ameerika vähem turvaliseks, varastades meie sõjaväele ja riigile hädavajalikku kaitserahastust," ütlesid nad.

Eelolevad kohtuvaidlused keskenduvad kahele põhiküsimusele: kas president võib kuulutada välja eriolukorra piirimüüri ehitamiseks, kuna kongress keeldub talle selleks raha andmast, ja kas kaitseministeerium võib võtta müüri ehitamiseks raha kongressis heakskiidu saanud projektidelt.

Pentagon ei ole seni veel öelnud, missugused projektid müüri tõttu löögi alla satuvad.

Trumpi deklaratsiooni aluseks on riiklike eriolukordade akt aastast 1976, mille kongress võttis vastu piiramaks presidendi tegevust riiklike eriolukordade kasutamisel. Akt nõuab, et president teavitaks kongressi avalikult hädaolukorrast ja annaks selle kohta aru iga poole aasta tagant.

Seadus ütleb ka, et president peab eriolukorda igal aastal uuendama, kuid seda saab teha lihtsalt kongressi teavitades. Esindajatekoda ja senat saavad deklaratsiooni enamushääletusega tühistada, aga presidendi eeldatava veto tühistamiseks on kummaski kojas vaja kahte kolmandikku häältest.

Seadus ei ütle, milles riiklik eriolukord seisneb ega kehtesta presidendile rohkem mingeid piiranguid.

Ühendriikide presidendi suure otsustusõiguse tõttu võib minna raskeks veenda kohtuid otsustama, et Trump ületas eriolukorda kehtestades võimupiirid.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: