"Valimisstuudio": osa erakondi võtaks kaitsekulutuste tõstmiseks laenu ({{commentsTotal}})

{{1550672880000 | amCalendar}}

ETV kolmas "Valimisstuudio" keskendus välis- ja julgeolekupoliitikale. Saates osalesid Jaanus Karilaid Keskerakonnast, Urmas Paet Reformierakonnast, Sven Mikser Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Jüri Luik Isamaast, Andres Herkel Vabaerakonnast, Leo Kunnas Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast, Margus Tsahkna Eesti 200-st ja Rasmus Lahtvee Rohelistest.

Tänavu on kaitsekulutuste eelarve 585 miljonit eurot. Mitmed erakonnad leiavad, et kaitsekulutusi tuleks tõsta ning osa neist pooldab selleks laenuvõtmist.

Isamaa soovib kaitsekulutused tõsta 2,5 protsendini SKP-st, mis tähendaks 112 miljoni euro suurust lisainvesteeringut. Mille arvelt see peaks tulema, jättis Jüri Luik ütlemata. Tema hinnangul on see uue koalitsiooni kokkuleppe koht, kust raha kaitsekulutusteks tulema peaks.

EKRE sooviks kaitsekulutusi veelgi suuremana näha. Nende unistus on 2,6 protsenti SKP-st kaitsekulutustele arvestada ning selleni soovivad nad jõuda nelja aastaga. Nemad aga võtaksid selleks laenu. Leo Kunnas ütles, et EKRE soovib investeeringuteks võtta 6,6 miljardit eurot laenu, mis tuleks USA presidendilt Donald Trumpilt küsitavale miljardile eurole lisaks. Omakorda kümnendik ehk umbes 600 miljonit eurot sellest laenusummast läheks just kaitsekulutuste tõstmisele.

Välisminister Sven Mikser (SDE) ei poolda püsikulude katmist laenurahast, sest see tõstaks märkimisväärselt maksumaksjate koormust. Kaitsekulutusi peab ta just selliseks püsikuluks, milleks tuleb raha leida riigieelarvest. Mikser tõdes, et Eestil on kaitsevõimes veel mitmeid puudulikke võimeid, mistõttu tuleb liitlastele toetuda, kes meid puuduolevas abistavad.

Eesti 200 võtaks samuti kaitsevõimekuse tõstmiseks laenu. Margus Tsahkna nimetas just õhuvõimekust Eesti nõrgimaks kohaks, mis vajab laenu abil turgutamist ja tõi eeskujuks Soome, mis tugevdab oma kaitsevõimekust kümne miljardi eurose laenuga.

Vabaerakond Andres Herkeli sõnul üldiselt laenamist ei poolda, ent juhul, kui on julgeolekuolukord seda nõuab, on nad valmis seda ka kaaluma.

Kunnase hinnangul on olukord ammu nii hull, et laenamine on ainuvõimalik tee selle leevendamiseks.

Luik hindas kaitsekulutused nii keeruliseks teemaks, millele ei saa läheneda lihtsate lahendustega, nagu näiteks USA-lt miljardi küsimisega.

Urmas Paet (RE) tõi esile, et rahastust vajavad ka need julgeolekuvaldkonnad, mis praegu jäävad kaheprotsendisest SKP-st välja, nagu küberjulgeolek ja infooperatsioonide abil peetavad hübriidsõjad.

Mikser leidis, et rahulikumad ajad ei pruugi kesta kauem, mistõttu on tark valmistuda keerulisemateks aegadeks ja tugevdada eeskätt oma liitlassuhteid, et oleks, kellele kriitilises olukorras loota.

Venemaa mõjutustegevuse eesmärk on aga eeskätt lääneriike omavahel tülli ajada, et nende moraali võitluses Venemaa illiberaalse ühiskonnakorraldusega nõrgestada, lisas Mikser.

Tsahkna usub, et Euroopa Liit jääb püsima, aga oodata on üht korralikku kriisi, mis raputab ja paneb liitlassuhted proovile. Praegu käib Euroopas tants küll Poola ja Ungari ümber, mis tekitab EL-is riikidevahelisi pingeid, ent Tsahkna usub, et kui päriselt on julgeolek ohus, võtab Euroopa end kokku ja suudab olla ka ühtne. Selleks peab EL olema oma välispoliitilistes seisukohtades, näiteks Ukrainasse puutuvas, ühtne, sest just omavahelised suhted pannakse kriisides proovile.

Paet leidis, et Ungarist on siiski saanud vabariigi asemel poolvaba riik, mis puudutab just suhtumist inimõigustesse.

Migratsiooniküsimuses tõi Rasmus Lahtvee (Rohelised) esile, et probleem on kliimamuutustes, mis tabavad Aafrikat ja Lähis-Idat ja mis panevad massid liikuma. Seetõttu tuleks tegelda probleemi ehk kliimamuutustega, et ära hoida tagajärgi ehk massiimmigratsiooni, sest kui massid juba liikuma lähevad, siis pole ühestki piiritarast kasu, sest need massid ujutaksid Eesti 1,3 miljonit elanikku lihtsalt üle ja tarad neid kinni ei peaks.

Kunnas tõi esile, et 20-30 aasta pärast on migratsioon tõsine probleem ja juhul, kui Euroopas sisepiire pole, ei peata neid miski.

Luige hinnangul oli Eestil demokraatlik ja euroopalik võimalus jätta ränderaamistikule oma toetus andmata, kuid me jätsime selle võimaluse kasutamata.

Mikser toonitas, et SDE on ei toeta illegaalset migratsiooni, sest nad ei toeta ühtki illegaalset tegevust, mistõttu andis Eesti koos toetusega ränderaamistikule kaasa ka oma märkused sellele.

Karilaiu hinnangul lõhestab ühiskonda hoopis rändeteemat saatev hüsteeria ja osade erakondade soov teemaga ühiskonda lõhestada, mis sünnitab äärmuslust.

Nii Herkel kui Luik pidasid oluliseks riigi õigust säilitada liberaalne rahvuslus, kultuur ja identiteet.

Toimetaja: Urmet Kook, Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: