Isamaa lubab langetada valikud prioriteetide osas, sest Eesti majandus ei saa olla tugev kõiges.

Isamaa volikogu esimees Sven Sester vastas küsimusele, millised sektorid maha tõmmatakse, et see on läbirääkimiste küsimus. "Meie jaoks on väärtushinnangud paika pandud, et meil ei ole põhjust areneda kõikides sektorites samal tasemel, siis me oleme lihtsalt keskpärased," lausus ta. "See on nüüd meie jaoks küsimus, kas tahame minna täppisteadusesse, võib-olla hoopis metsandusse, fakt on see, et me ei suuda olla keskpäraselt igal pool head."

Kui selleks on vaja poliitilist kokkulepet, on Isamaa Sesteri sõnul esimene, kes selle kokkuleppe päevakorda toob, et panna paika prioriteedid ja panna sinna raha.

Eesti 200 majandusprogrammi pealkiri on "Peakorterite maa." Erakonna juhatuse liige ja AS-i Nortal omanik Priit Alamäe selgitas, et kui piirame Eesti majanduskasvu oma mõtetes ära meie rahvaarvu ja riigipiiridega, siis ei kasva me kunagi suureks.

"Rootsi majandus on suurem kui Rootsi piirid. Kõik need, kes töötavad Eestis Rootsi kapitalile kuuluvates ettevõtetes, töötavad kaudselt ka Rootsi majanduse heaks. Selle jaoks, et jõuaksime Rootsile järele, ei saa meie majandus põhineda Rootsi kapitalil. Meil on vaja seda, et meil on rahvuslik kapital, et Eestis on peakorterid, mitte tootmisüksused," sõnas Alamäe.

Ta lisas, et tootmisüksused on kulukeskused, mille huvi on hoida palka ja tootmishinda madalal. Selleks, et tõeliselt peakorterite maaks saada, on vaja hakata kapitali tooma.

Vabaerakonna jaoks on üks majanduse suuremaid probleeme monopolid, mis kruvivad hindu kõrgele, ning seetõttu lubab erakond anda sooja- ja vee-ettevõtted rahvale. Erakonna esinduskogu liige Jaanus Ojangu ütles, et kindlasti tuleks Eesti Energia eraldada alamosadeks, nii et võrgud ja tootmine oleksid eraldi ettevõtted.

Lisaks tõi ta välja, et Eestis peaks olema Eesti-põhine tootmine, mis põhineks meie loodusressurssidel: toiduainetööstusel, metsal, maavaradel.

"Meie noorte ja ettevõtete koostöö, seal seisab meie majanduse edu, et juba ettevõtete tasemel - suunamised, kooliprogrammid, õppeprogrammid oleks viidud vajaduspõhiseks. Täna me õpetame natuke mööda sellest, mis vaja on," lausus Ojangu.

Rohelised lubavad vabastada ettevõtted liigsetest iganenud regulatsioonidest ja ametnike rünnakutest. Erakonna peasekretär Joonas Laksi sõnul räägivad nad suures osas näiteks mahesektorist, mis peab konkureerima Eesti suurtootjatega, aga ei saa toetust selleks, et mahesertifikaate taotleda.

"Tahan Priit Alamäele öelda, et tegelikult me ei saa peakorterite maaks enne, kui oleme kaugenenud sellisest fossiilenergiast nagu on põlevkivi, sellepärast, et Tesla arutles selle üle, et tulla Eestisse, aga vaatas, millest me toodame elektrit, ja kahjuks ei saa tulla," sõnas ta.

EKRE kavatseb koostöös ettevõtjatega selgitada välja 25 kõige kulukamat ja bürokraatlikumat seadust või määrust ja teha need ümber või tühistada, et muuta majanduskeskkond ettevõtjasõbralikumaks.

"Ettevõtjad ju käivad kurtmas nii rahandusministeeriumis, majandusministeeriumis kui ka kas või keskkonnaministeeriumis, et need on jaburad reeglid, mis mitte midagi kellelgi juurde ei anna, peale terve hunniku ametnike, kes teevad sulle ettekirjutusi ja trahve. Need ei ole vajalikud. /.../ Meil tegelikult see sisend on olemas ja inimesed alahindavad seda, kui kohutavalt bürokraatia pärsib ettevõtlustegevust," põhjendas riigikogu EKRE fraktsiooni juht Martin Helme.

Ta lisas, et poliitikud ei pea ütlema, et arenegu see või teine - selleks on ettevõtjad. Poiliitikute asi on luua tingimused.

"Üks oluline tingimus: /.../ energia hinnad tuleb alla viia. Energia on väga oluline sisendhind ja me peame olema kõige odavama elektriga riik selles piirkonnas, see on mitte ainult elanikele kasulik, vaid ka tootmisele ja ettevõtlusele, meie konkurentsivõimele ja ekspordile," ütles Helme.

Majandusminister Kadri Simson ütles, et tunnustab ministeeriumis oma eelkäijat, sest juba aastal 2016 alustati koos tööandjatega kaardistamist, millised seadused ja regulatsioonid on üleliigsed, ning palju asju on juba lahendatud.

Selle kohta, kuidas Keskerakond majanduse kasvama paneb, ütles Simson, et esiteks käib töö energiahindadega. "On näha nii võrgutasude allasaamist, aktsiisi, aga ka taastuvenergiat. Teiseks, et inimesed, kes meil on, oleksid kogu töökarjääri jooksul hästi haritud ja vastaksid tööandjate ootustele," loetles ta.

Kolmandana tõi Simson välja, et investeeringud ei peaks minema ainult Tallinnasse, vaid ka maapiirkondadesse, kuhu investeeringutoetuste abil saaks ehitada uusi tootmishooneid, kui pangad selleks laenu ei anna.

"Tõepoolest, maaelu on meie jaoks tähtis majanduse osa ja ma arvan, et valitsusevahetusega on põllumehed küll näinud, et suhtumine neisse on paranenud," lisas Simson.

Sotside majanduskasvu puudutavate ettepanekute keskmes on teadus- ja arendustegevus.

"Me loodame, et kõik peavad oma lubadustest kinni, viis protsenti SKT-st läheb teadus- ja arenduskulutustele ja siin on eriti oluline tõsta fookusesse meie ettevõtted, rakendusuuringud, teadussaavutuste kommertsialiseerimine, doktorantide ja teadlaste mobiilsus ettevõtetes ja rahvusvahelistes võrgustikes osalemine," loetles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist.

Reformierakond leiab, et valitsus ei tohiks tegelda niivõrd majanduskasvuga, kuivõrd majanduskasvu potentsiaaliga. Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi sõnul on Eesti majanduse põhiprobleemid seotud tootlikkuse, struktuuri, investeeringute languse ja teadus-arendustegevuse ebapiisavusega ning see on see, millega riik peaks majandust turgutama.

Praegune valitsus eksis Ligi hinnangul rängalt, kui sai väga suure majanduskasvuga võimule, rääkis suure suuga, et stimuleerib majandust, sai langeva majanduskasvu ja kõrgema inflatsiooni, kuna pudelikaelad olid ees - tööjõudu ei olnud.

"Valitsus peab hoolitsema majanduse elavdamise eest õigel ajal," ütles Ligi.