Riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE) kiitis huvirühmi koostöö eest. Ta lisas, et parlamendi tööd ei võrrelda enam kummitempliga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Komisjonid on olnud avatumad. Kui keegi arvab, et nad võiks veelgi paremini avatud olla - minugi poolest. Sellist sõna nagu kummitempel me avalikkuses enam palju ei kuule," rääkis Nestor.

"Aktuaalne kaamera" uuris neilt saadikutelt, kes riigikokku tagasi ei kandideeri, mis võiks olla riigikogu töös teisiti, et see oleks tõhusam.

"Võib-olla see, kui saadikud ise ka rohkem mõtleksid, et /.../ kui nad oma ettevõttega tegutsevad, kas nad siis ka sellise efektiivsusega töötaksid," arvas Reformierakonna liige Lauri Luik.

Endine Keskerakonna liige Olga Ivanova ütles, et saadikud võiks vähem fraktsioonidest sõltuda ning olla oma otsustes vabamad.

"Kui näiteks Kohtla-Järvel olid mitmed majad küttest väljas ja meie koos Ida-Virumaa saadikutega oma fraktsioonis - tol hetkel Keskerakonnas - üritasime esitada eelnõud, siis oli selline vastasseis, et täiesti ehmatav oli, mispärast. Kusjuures Kohtla-Järve oli aastakümneid keskerakondliku võimu all," rääkis Ivanova.

Läinud suvel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri kohalt ja Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast lahkunud Urve Palo ütles, et riigikogus saab päris palju ära teha, näiteks eelnõusid esitades või teemasid tõstatades.

"Et see kõik oleks tõhusam, siis mida mina ise tundsin, on küll see, kui oleks olnud kas või üks abiline. Minu teada Eesti on ainus riik, kus ei ole riigikogu liikmetel ainsatki abilist," ütles Palo.

Tema sõnul on riigikogu liikmed nagu üksikud hundid, kel pole meeskonda, kellega eelnõusid arutada.

"Aktuaalne kaamera" palus riigikogu 13. koosseisu tööd hinnata ajaloolastel. Nemad nimetasid pikalt valitsenud võimu vahetumist, kuid ka suutmatust midagi muuta.

"Kui järele mõelda, siis mulle tundub, et kõige tähtsam otsus, mida nad meie poliitilises lähiajaloos tegid, oli saata opositsioonipingile Reformierakond, mis teadupärast oli meie riiki juhtimas kogu taasiseseisvumise aja. Ja teiseks, sama otsuse teine tahk - anda riigi juhtimise ülesanne Keskerakonna kätte, kes teadupärast pole olnud kogu taasiseseisvumise aja jooksul peaministripartei," rääkis Marek Tamm.

"Üldhinnang pigem sellele koosseisule vast ei ole väga hea ja see tuleneb sellest, et sellised negatiivsed progressid Eestis on tegelikult ju edasi läinud ehk ametnike riik on edasi arenenud, stagnatsioon on püsinud. Tundub küll, et üks poliitiline jõud, mis oli kaua riigi valitsemisest eemal, tuli võimule, see oleks pidanud midagi muutma," ütles Andres Adamson.