Korralisi istungeid oli lõpetaval koosseisul täiskogus 454, erakorralisi viis. Kõige enam algatas eelnõusid valitsus, kokku 417. Riigikogu algatas 150. 20 õigusakti eelnõu tulid riigikogule presidendi ja riigikohtu kaudu, ühe eelnõu algatasid valitsus ja riigikogu ühiselt.

Usinamad sõnavõtjad: Herkel ja Aru

Riigikogus 2015. aasta kevadest olnud saadikutest võtsid kõige enam sõna Vabaerakonna fraktsiooni kuuluvad Andres Herkel ja Krista Aru ning Keskerakonna fraktsiooni liige Mihhail Stalnuhhin. Herkel pidas 262 kõnet ja tegi 905 sõnavõttu ehk kokku esines ta täiskogu istungitel 1167 korral. Krista Aru käis kõnepuldis 200 korral, esitas 856 küsimust, sõnavõttude koguarv on 1056.

Keskerakonnast Konservatiivsesse Rahvaerakonda (EKRE) siirdunud Peeter Ernits esines riigikogus olles 116 kõnega, küsis kokku 930 küsimust ja on riigikogu statistika andmetel seega kolmandal positsioonil kokku 1046 sõnavõtuga.

2015. aastast riigikokku kuulunutest on eelistanud täiskogu istungitel vähe sõna võtta Keskerakonda kuuluv Vladimir Velman, kokku vaid kümnel korral.

Enam puudumisi: Palling ja Mihkelson

Riigikogu istungitelt puudusid kõige rohkem Kalle Palling (140 istungilt) Marko Mihkelson (131), Marianne Mikko (127), Vladimir Velman (117), Jüri Adams (109) ja Johannes Kert (104).

Istungilt puudumiseks loetakse ka seda, kui sel ajal on riigikogu liige lähetuses või täidab täiskogu istungi ajal muid ametiülesandeid. Samuti loetakse puudumiseks, kui saadik ei saa istungil osaleda, kuna on haiguslehel.