Mitu erakonda toetab nädalavahetusele jääva riigipüha järgset lisapuhkepäeva ({{commentsTotal}})

Eesti lipud.
Eesti lipud. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Veebilehel petitsioon.ee on algatatud allkirjakogumine, et kui riiklik püha jääb nädalavahetusele, muudetaks puhkepäevaks ka sellele järgnev või eelnev tööpäev. Riigikogus praegu esindatud erakondadest suhtuvad sellesse ideesse skeptiliselt ainult Reformierakond ja Isamaa.

Enamus praegu riigikogus esindatud erakondadest on seisukohal, et mõte lisapuhkepäeva andmisest, kui riigipüha langeb nädalavahetusele, on hea idee. Peamiste argumentidena tuuakse välja täiendava puhkepäeva positiivne mõju tööviljakusele ja -motivatsioonile, aga samas nähakse selles ka võimalust kinkida inimestele rohkem aega oma lähedastega koosolemiseks.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu ütles, et kahjuks pole praegune koalitsioon küsimuses siiski konsensust leidnud.

"Tegelikult oleme me (Keskerakond - toim) olnud kogu aeg seda meelt, et võiks olla vabale päevale langeva püha järel vaba päev ja samal ajal tegime muidugi ka ettepaneku, et teisel ülestõusmispühal võiksid inimesed ikka koju jääda, sest üle Euroopa ollakse ju kodus sellel päeval ja niikuinii rahvusvahelisi tehinguid sel päeval teha ei saa. Nii et jah, me oleme seda meelt, et võiks olla vaba päev," sõnas ta.

Sarnaselt Keskerakonnale ütles ka EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas, et võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega on Eestis riigipühasid vähem ja seda enam võiks kalendri nii-öelda punaseid päevi tähtsustada.

"Me ise käisime konkreetselt välja ka ettepaneku, et ka lihavõtete ajal võiks seda vaba päeva anda esimesele pühale. See ei läinud kahjuks läbi, aga loodetavasti tulevikus ikkagi riigikogu uus koosseis leiab, et tõepoolest võiks," lausus ta.

Ka Vabaerakonna esimees Kaul Nurm sõnas, et võrreldes teiste Lääne-Euroopa riikidega on Eesti senini olnud riigipühade võimaldamisega palju kitsim. Olukorda tuleb muuta Nurme sõnul kas või seepärast, et inimesed saaksid ettenähtud töövaba päeva ka päriselt kätte.

"Tuleks ka mõelda paindlikkuse peale, et kas anda see päev enne kätte või pühade järel kätte. Eelkõige me peame silmas kõiki neid juhtumeid, olgu siis riiklikud või usulised pühad, kus on võimalik petta saada, siis see pettus tuleks teistpidi lahendada," lausus Nurm.

Sotsiaaldemokraadist tervise-ja tööminister Riina Sikkuti sõnul pooldavad sotsid muudatust samuti.

"Tõesti, arvestades, et riigipühasid ongi suhteliselt vähe, aitaks see ilmselt inimeste töömotivatsioonile ja üldisele eluga rahulolule kaasa, kui oleks võimalik seda pühadejärgset päeva kodus veeta, lähedastega veeta, teha midagi enda jaoks meeldivat," sõnas ta.

Suurt midagi ei osanud ettepanekust arvata aga oravapartei. Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi sõnul pole erakond selles küsimuses küll seisukohta võtnud, aga pigem suhtutakse ideesse skeptiliselt. Ligi arvab, et sellist seadust riigikogus vastu võtta siiski ei tuleks.

"Mina võin selle "ei" öelda, ei meeldi selline mängimine saatusega. Lõppkokkuvõttes on ju kõik pühad inimeste endi otsustud ja tänapäeva maailm on üldse palju paindlikum töösuhetes. Inimestele paljudes ametites antakse nagunii vabu päevi kokkuleppel. Riiklikult ette kirjutada järjekordne puhkepäev, see ei ole tingimata see, mis maailma paremaks teeb," ütles Ligi.

Ka Isamaa fraktsiooni aseesimees Priit Sibul ütleb, et nende fraktsioon muudatust vajalikuks ei pea.

"On ju võimalik mõista inimeste huvi ja soovi ka saada riigipühast puhkepäevana osa, aga teiselt poolelt on inimestel soov saada ka suuremat sissetulekut ja seda on võimalik loomulikult saada ju ainult töötades. Me praegu ei näe põhjust oma seisukohta muuta ja riigipühade seaduse selles kontekstis muutmist meie arvates otseselt vaja ei ole," lausus Sibul.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: ERR-i raadiouudised



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: