Kui Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) nelja aasta tagune valimissoovitus tõi kaasa erakondade rahastamise järelevalve komisjoni menetluse ja politseisse pöördumise, siis seekord seda oodata ei ole. Sihtasutuse valimissoovitus on nüüd ebakonkreetsem ja soovitab hääletada konservatiivsemate erakondade poolt.

SAPTK saatis oma valimissoovituse otsepostitusega inimeste postkastidesse. Voldik on pealkirjaga "Veebiportaali Objektiiv meelespea riigikogu valimisteks". Selle alguses kutsutakse inimesi valima, mitte toetama raha lubavaid erakondi, toetama pereväärtusi ja otsedemokraatiat toetavaid parteisid ning vältima e-valimisi.

Seejärel järgneb eraldi hinnang Sotsiaaldemokraatliku Erakonna , Reformierakonna, Eesti 200 ja Keskerakonna platvormile. SAPTK hindab neid parteisid läbivalt negatiivselt, koos soovitusega mitte nende parteide poolt hääletada. Lisaks on kokkuvõtlikult hinnang Vabaerakonna, Roheliste ja Elurikkuse Erakonna platvormile, mis on samuti negatiivne ja toob välja, et nad ei saa tõenäoliselt parlamenti sisse. Samuti soovitab SAPTK neid mitte valida.

Kokkuvõtet pole toodud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja erakonna Isamaa kohta. Samas on voldiku lõpus tabel, kus soovitatakse valida kas EKRE-t või kui see ei sobi, siis Isamaad - peamiselt selle tõttu, et need jõud on kooseluseaduse ja pagulaskvoodi vastu, aga abielu põhiseadusesse kirjutamise poolt. EKRE osas toob SAPTK välja veel, et positiivse joonena erinevalt teistest erakondadest toetab EKRE presidendi otsevalimist ja siduvaid rahvahääletusi, samas neid samuti toetava Keskerakonna lubadust sihtasutus ei usu.

Kui neli aastat tagasi SAPTK oma valimissoovituse välja käis, siis oli nendes soovitus konkreetselt valida erinevate parteide kandidaate, kes sihtasutuse hinnangul jagasid nende maailmavaadet. Isamaast oli sihtasutuse soovitatud kandidaat riigikogu valimistel Priit Sibul ja Maksim Rogalski. Keskerakonnast soovitati ja tutvustati perekonna kaitsjatena Eldar Efendijevit ja Mihhail Stalnuhhinit. EKRE-st soovitati hääletada Henn Põlluaasa või Martin Helme poolt.

Toona alustas Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon voldiku osas menetlust ja leidis, et SAPTK on teinud keelatud annetuse erakonnaseaduse mõttes. Pärast seda pöördus komisjon politseisse väärteomenetluse algatamiseks. Politsei menetlust ei alustanud, sest politsei hinnangul eksimist seaduse vastu ei olnud.

"Politsei jõudis toona järeldusele, et organisatsioonid võivad selliseid asju levitada, tingimusel et nad käsitlevad kõiki erakondi võrdselt," ütles ERJK esimees ja sotsiaaldemokraat Liisa Oviir. "Kui eelmine kord oli probleem, et väiksemad erakonnad olid väljas, siis seekord on toodud ära kõik. Ka need, mis suure tõenäosusega ei ületa valimiskünnist."

Oviir rääkis, et tema hinnangul on nüüd analoogne seis ja see ei ole keelatud valimisannetus. Ta lisas, et ERJK-l ei ole ka võimekust reklaamide tegemise eesmärki välja selgitada, sest SAPTK ei pea neile vastama ja ei vastanud ka neli aastat tagasi.

Seda tüüpi reklaami tegemises Oviir otseselt probleemi ei näinud ja samastas sellesisulist tegevust erinevate muude huvigruppide või inimeste valimissoovitustega. "Ma arvan, et see võib ka tegelikult olla päris normaalne kodanikuühiskonna käitumisviis," rääkis Oviir.

Oviiri sõnul ei ole sisuliselt suurt vahet, kas huvigrupp soovitab kedagi valida sotsiaalmeedia vahendusel, raadioeetris, teles või otsepostituste kaudu. Samas nentis ta, et teoreetiliselt on olemas oht, et keegi ujutab Eesti reklaamidega üle ja mõjutab sellega valimistulemust.

Samuti märkis ta, et ERJK-l ei ole õigust nõuda kolmandatelt osapooltelt infot, kes neid rahastab või kelle huvides tegutsetakse või mis on tahtlus mõne reklaami osas. Seadus võimaldab infot küsida, kuid kolmandad osapooled ei pea vastama.

"Me tegeleme erakondadega, üksikandidaatidega ja valimisliitudega. Seekordne Objektiivi reklaam jälgib väga täpselt politsei seisukohta, et kui on kõikide erakondade kohta informatsioon olemas, siis politsei ei käsitle seda reklaamina, vaid see on info andmine oma maailmavaatest lähtuvalt," rääkis Oviir.

Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SATPK) juht Varro Vooglaid küsimustele, kui palju voldikuid trükiti ja kui palju need maksma läksid, vastata ei soovinud.

"Lühidalt öelduna ma ei ole huvitatud selle informatsiooni jagamisest ERR-iga. Mul on väga valusalt meeles, kuidas neli aastat tagasi keeras Aktuaalne Kaamera meile paraja jama sellega kokku, ässitades Erakondada Rahastamise Järelevalve Komisjoni tegelema asjaga, levitades alusetuid kahtlustusi ja süüdistusi, nagu me oleksime teinud keelatud annetusi," ütles Vooglaid.

Vooglaiu sõnul kulus sellele palju energiat ja tähelepanu mida ei saanud siis mujal kasutada.

See, et erinevad organisatsioonid poliitilist reklaami ei tee, on Vooglaiu hinnangul märk sellest, et Eesti kodanikuühiskond ei ole kuigi arenenud. "Need organisatsioonid, mida me nimetame kodanikuühiskonna organisatsioonideks on valitsuse käepikendus sageli," rääkis Vooglaid. "Nad saavad valitsuselt raha ja viivad ellu seda ideoloogilist programmi, mille eest neile raha antakse."

Vooglaiu sõnul on kodanikuühiskonna jaoks oluline, et erinevad organisatsioonid ja inimesed osaleksid märgatavalt rohkem poliitikas ja suunaksid inimeste poliitilisi valikuid nendele olulistel teemadel, kasutades kõiki seaduslike vahendeid.

"Massimeediasse ligipääs on teadagi milline. Minul ei ole juba aastaid mingit ligipääsu Postimehe arvamusplatsile. Lihtsalt ei avaldata asju ja ongi kõik. See on puhas illusioon ja vale, et kodanikel on võimalik oma arvamusi avaldada massimeedia kaudu," ütles Vooglaid.

"Sotsiaalmeedia on üldse kõlakamber. Kellele ma kirjutan seal? Kirjutan oma sõprade ringile ja arvan, et see õudselt mõjutab midagi. Ei mõjuta ju. Tuleb kasutada ikka neid vahendeid, millega on reaalselt võimalik ühiskondlike protsesse suunata, või mille puhul on vähemalt lootust, et see võimalus võiks eksisteerida," ütles Vooglaid.

Vooglaiu sõnul tuleks kodanikel mobiliseeruda ja koonduda endale oluliste põhimõtete toetamiseks ja Eestis oleks vaja oluliselt rohkem erinevate huvigruppide poliitikas osalemist. Ta lisas, et huvigruppide poliitiline tegevus vajab dereguleerimist ja niigi on sõnavabaduse teostamist piiravaid regulatsioone liiga palju. "Küsimus on, et kas me tahame lähtuda vaba ühiskonna ideaalist või varjatud totalitaarse ühiskonna mudelist, kus kõik on reglementeeritud, kõik on normeeritud. Kõik on ka nii palju keelatud, kui võimalik," rääkis Vooglaid.

Vooglaid märkis, et samas on oluline, et poliitiliste kampaaniate rahastus oleks avalik. "Kui on näiteks välismaine sekkumine mingisuguste välismaiste suurmiljoneride rahastamise kaudu, et see oleks avalikkusele teada, kust see siis tuleb," ütles ta ja lisas, et see peaks olema toodud ära majandusaasta aruannetes.

"Minu jaoks on kodanikuühiskonna ideaal oluline. Päris kodanikuühiskonna. Kus kodanikud ise koonduvad ja seisavad oma põhimõtete eest. Paralleelselt sellega ma kutsuksin valitsust lõpetama igasuguste ideoloogiliste pseudo-kodanikeühenduste rahastamist. Igasuguste LGBT-ühingutelt, Eesti inimõiguste keskustelt ja maitea, Feministeeriumi Oma Tubadelt tuleks võtta iga viimane kui penn maksumaksjate raha ära. Siis sekkugu kui palju nad tahavad, sellest rahast mis nad on annetustena saanud kodanike käest. Vastasel juhul on see ju valitsusepoolne sekkumine valimistesse," märkis Vooglaid.

SAPTK plaanib ka tulevikus jätkata kõikide seaduselike vahenditega poliitika mõjutamist, rääkis Vooglaid. "Millega siis kodanikud peaksid tegelema? Makse maksma lihtsalt ning istuma kodus ja ootama valimistulemusi? Mida me peaksime kodanikena tegema siis?" Muuhulgas ka edaspidi voldikuid saates.

Inimesed, kes on voldiku saanud, saavad ka saata SAPTK-ile tagastusvormi oma andmetega. Oma andmed saatnute vahel loositakse välja reis kahele Rooma.

Vooglaid ütles, et inimeste andmeid kasutakse tulevikus otsereklaami saatmiseks, erinevatele üritustele kutsumiseks, üleskutseteks petitsioonides osalemaks ja annetuste küsimiseks. "See ongi see kuidas kodanikeühendus tegutseb," märkis Vooglaid.