"Seoses usalduse kadumisega minu suhtes palun riigikogu kodu- ja töökorra seaduse alusel mind Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist välja arvata," kirjutas ta riigikogu juhatusele saadetud avalduses.

Vooglaid on praegu EKRE esindaja ka Eesti Rahvusringhäälingu nõukogus, kust tal tuleb nüüd lahkuda ja EKRE-l oma fraktsiooni alles jäänud üheksa liikme seast esitada uus, kelle riigikogu suur saal peab omakorda kinnitama. EKRE saadikutest on varem olnud ringhäälingunõukogu liige Martin Helme ja ka Anti Poolamets.

Vooglaid selgitas, et nõustus 2022. aasta sügisel Martin Helme ettepanekuga kandideerida EKRE nimekirjas riigikogusse, toetudes tema jaoks põhimõttelise tähtsusega kokkuleppele, et ta ei astu erakonda ning säilitab täielikult südametunnistuse vabaduse.

"Eelmise aasta novembris andis aga Martin mulle koostöö jätkamise väljavaateid arutades teada, et järgmiseks valimistsükliks ei ole ta nõus seda kokkulepet uuendama. Ehk et minu tulevane kandideerimine EKRE nimekirjas saab kõne alla tulla üksnes parteisse kuulumise ja enese parteidistsipliinile allutamise korral."

Vooglaid möönis, et loomulikult on Helmel partei juhina täielik õigus selliseid tingimusi esitada. Kuna aga tema jaoks on need tingimused endiselt põhimõtteliselt vastuvõetamatud, siis 2027. aasta valimistel ta uuesti EKRE nimekirjas riigikogusse ei kandideeri.

Vooglaiu sõnul jäi küsimus mõneks ajaks õhku, ent sai lõplikult selgeks täpselt kuu aega tagasi. Ta lisas, et mündil on ka teine pool.

Erimeelsused välis- ja julgeolekupoliitikas

"Arvestades viimasel ajal ennekõike välis- ja julgeolekupoliitika, aga ka poliitilise tegevuse aluspõhimõtete ja organisatsioonikultuuriga seonduvalt üha selgemalt esile tulnud erimeelsusi, olnuks mul raske EKRE nimekirjas kandideerimise kasuks otsustada ka juhul, kui oleks säilinud võimalus seda teha ilma parteisse astumise tingimuseta."

Vooglaid märkis, et kolmapäeval toimunud erakorralisel fraktsiooni koosolekul võeti need küsimused arutlusele ja talle öeldi, et on kaotanud partei faktilise juhtkonna usalduse.

"Et usaldus on igasuguse koostöö hädavajalik eeldus, ei saa ma sellisesse etteheitesse suhtuda teisiti kui väga tõsiselt. Olles kujunenud olukorda ja oma valikuid põhjalikult kaalunud, ei näe ma muud võimalust, kui EKRE fraktsioonist lahkuda. Seetõttu esitasin täna riigikogu juhatusele vastavasisulise avalduse."

Vooglaiu sõnul ei plaani ta ühegi teise erakonna nimekirjas tulevastel valimistel kandideerida, aga ta ei näe ka põhjust enne oma ametiaja lõppu riigikogust lahkuda.

"Vaatega, et mandaat kuulub parteile, ma ei nõustu. Kasutan alles jäänud aega, et seista jätkuvalt mulle ja paljudele kodanikele oluliste põhimõtete eest, soovimata seejuures EKRE-le vastanduda. Ühtlasi püüan jõuda selgusele, millises vormis oma ühiskondlikku tegevust jätkata."

Martin Helme: kummardan tema kindlameelsuse ees

EKRE esimees Martin Helme kirjutas sotsiaalmeedias, et järgmistele riigikogu valimistele vastu minnes soovib ta aga, et uues riigikogus koosnes EKRE fraktsioon erakonna liikmetest. 

"Tegin Varrole ettepaneku taas kandideerida, kuid tingimusel, et ta astub erakonda. Kahjuks ei pidanud ta seda võimalikuks. Jääme siinkohal lugupidavalt erinevatele positsioonidele ning järgmistel riigikogu valimistel ta meil ei kandideeri. Sellest on muidugi väga kahju, aga meil ei õnnestunud kummalgi teineteist ümber veenda meelt muutma," märkis Helme.

Ta lisas, et on Vooglaiule tänulik senise panuse eest ja kummardab tema kindlameelsuse ees.

Helme tunnustas kõiki EKRE liikmeid, kes panustavad oma aega erakonna töösse ja panid kohalikel valimistel välja tugevad nimekirjad ning viivad nüüd kohalikul tasandil ellu EKRE maailmavaadet ja põhimõtteid.

"Ilma selle panuseta ei kasvataks me ei oma erakonda, organisatsiooni ega laiendaks oma kandepinda laiemalt ühiskonnas. Seda panust on võimatu alahinnata," kirjutas Helme.

Õhtuleht: sinilillekampaania vastane postitus otsustas

Vooglaid on viimasel ajal teravalt kritiseerinud USA presidendi Donald Trumpi tegemisi ja kirjutanud, et "MAGA liikumine on taandatud Trumpi isikukultuseks". Kuid Õhtuleht kirjutas, et väidetavalt sai määravaks Vooglaiu poolt Youtube'is tehtud postitus sinilillekampaania ja veteranipäeva kohta.

21. aprillil tehtud postituses rääkis Vooglaid, et tema sinilille endale rinda ei pane, sest sellest on saanud n-ö õiget meelestatust ja süsteemitruudust signaliseeriv märk, mis sümboliseerib vasallriigile omast välis- ja julgeolekupoliitilist programmi ning selle aluseks olevaid süsteemseid valesid.

Vooglaid rääkis videopostituses, et pole nõus tunnustama kaitseväe sõjalistel välismissioonidel osalenud sõdureid veteranidena, sest et mitte igas sõjas osalenud sõdurid pole veteranid. Veteranid on tema sõnul need, kes on käinud sõjas oma riigi, oma maa ja oma rahva kaitseks. Aga antud juhul on Vooglaiu sõnul tegemist palgasõduritega, kes on hea raha eest osalenud sadade tuhandete inimeste surma põhjustanud USA agressioonisõdades.

"Sinilille kampaania taustaks olev mõttekonstruktsioon justkui tähendakski USA agressioonisõdades kaasalöömine osalemist sõjas Eesti kaitseks, ei kannata mitte mingit kriitikat."

Ta võrdles USA sõdades kaasosalemist sellega, kuidas käitub Valgevene Venemaaga lootes nii julgeolekugarantiisid endale. Vooglaiu sõnul see aga Eestile mingeid garantiisid ei anna.

Hiljem rääkis ta, et kampaania loosung "Anname au" on talle vastuvõetamatu ja esitas küsimuse, kas me üldse teame, millega Eesti mehed on neil missioonidel tegelikult hakkama saanud. Seejärel rääkis ta Wikileaksile viidates, et liitlased on neis missioonides pannud toime sõjakuritegusid ja tapnud tsiviilisikuid.

Õhtulehele teadaolevalt pahandas see postitus EKRE saadikut ja kaitseliitlast Rene Kokka, kes pani erakonna esimehe valiku ette: kui partei juhtkond tahab, et Kokk kandideeriks riigikogu valimistel, võetakse Vooglaiuga midagi ette.

Kui Postimees selle kohta Kokalt kommentaari küsis, vastas poliitik: "Olen isekeskis mõtteid mõlgutanud 2027. aasta riigikogu valimistel mitte kandideerimise osas. Intriigi palun selles osas mitte otsida. Lõpliku otsuse teen kandideerimise osas sügisel."

Varro Vooglaid kandideeris 2023. aasta valimistel parteituna EKRE nimekirjas Tallinna esimeses valimisringkonnas (Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine), sai 2518 häält ja osutus riigikokku valituks.

EKRE sai 2023. aastal riigikogu valimistel 17 kohta, millest enne Vooglaiu lahkumist on järel 10, tema lahkumise järel üheksa.

Norstati viimases küsitluses oli EKRE toetus 13,9 protsenti.