"Peame endale aru andma, et esiteks ei ole Swedbanki suhtes veel ametlikke uurimusi tehtud ja teiseks, et selliste kahtluste puhul on pangad alati väga halvas positsioonis, kuna seadusest tulenevalt ei saa nad kommenteerida üksikute klientide tehtud tehinguid või kas see või teine isik on panga klient," rääkis Müller KUKU raadios.

Müller lisas, et tema hinnangul ei peaks praeguseid rahapesu tõkestamise standardeid kasutama kümne aasta taguste tehingute hindamiseks, sest kuigi kahtlaseid tehinguid ei ole kunagi peetud õigeks, on regulatsioon ja tehingute jälgimise võimekus aja jooksul muutunud.

Ka toonitas Müller, et Danske puhul oli teada, et musta raha ei võetud Eestis pangaautomaatidest välja ning see liikus edasi teistesse Euroopa pankadesse, eeldatavasti Swedbanki ka: "Ei tohiks olla üllatus, et Eesti pankade vahel tehakse rahaülekandeid. Seda ahelat pidi edasi mõeldes on igal järgmisel lülil raskem arvata, et toimus midagi kahtlast."

Müller selgitas oma positsiooni ka Twitteris:

Me ei tea, mida pank kahtlaste ülekannete toimumise järel tegi. Vbl raporteeris kõik koheselt RABi nagu vaja oligi ja sulges kontod, kui probleemid olid juba piisavalt selged? Igale kahtlasele maksele juba enne selle toimumist käe ette panemine ei ole ilmselt võimalik.

— Madis Müller (@madis_muller) February 28, 2019