Õigusbüroo Grant & Eisenhofer koostatud hagis osalevad rahvusvahelised pensionifondid, varahaldusfirmad ja riiklikud fondid Euroopast, Aasiast, Austraaliast ja Põhja-Ameerikast, teatas veebiportaal prnewswire.com.

Kopenhaageni linnakohtusse 14. märtsil esitatud hagi esindab 169 institutsionaalset investorit, mille hulgas on ka mõned maailma suurimad pensionifondid. Hagis öeldakse, et "ajaloo ühes koletuslikumas rahapesuskandaalis" kandsid hagejad tõsiseid kaotusi Danske Eesti filiaali kaudu toimunud rahapesu tõttu. Hagis öeldakse, et ehkki Danske juhtkond teadis rahapesust juba 2013. aastal, ei võetud midagi ette ning selle asemel jätkati juhtunu varjamist.

"Ehkki kriminaalne rahapesu käis läbi pisikese Eesti filiaali, leiame oma hagis, et midagi on mäda Taani riigis, täpsemalt Danske panga juhtkond ei suutnud olukorda parandada ligi viie aasta jooksul," ütles investoreid esindav Grant & Eisenhoferi jurist Olav Haazen. "Keegi poleks osanud oodata kõrgetasemeliselt, väljakujunenud Euroopa pangalt nagu Danske osalemist sellises rahapesus, rääkimata selle juhtumi ulatusest - see on ajaloo üks koletuslikumaid rahapesuskandaale," lisas Haazen.

Rahapesuskandaal sai üldkoosoleku peateemaks

Skandaalist alguse saanud tüli ilmnes kas esmaspäeval peetud ja viietunniseks veninud Danske aktsionäride üldkoosolekul, kus osa investoreid nõudis panga juhtkonna personaalset vastutust ning osa panga osadeks jagamist, kirjutas veebikülg pymnts.com.

Reutersi teatel loobusid panga endised ja praegused tegevjuhid neile 2018. aasta tulemuste eest mõeldud boonustest. Sellest teada andnud panga praegune tegevjuht Karsten Dybvad ei öelnud siiski, kui suured need boonused oleksid olnud.

"Pank on lollitanud aktsionäre, kliente ja tervet Taani rahvast," ütles üldkoosolekule saabunud aktsionär Nanna Bonde meediale.

Üldkoosolekul avaldas ka mitu jaeinvestorit muret võimalike kahjunõuete üle. Panga nelja endise tippjuhi suhtes on juba USA-s süüdistus esitatud investorite petmises ja aktsiahinna tõstmises rahapesu ja selle varjamise abil.

"Meie fundamentaalne seisukoht on, et pank on järginud oma kohustusi," ütles Dybvad kommenteerides võimalikke hagisid. "Seetõttu me ei näe mingit alust kohtuasjadeks või kohtuvälisteks kokkulepeteks," lisas ta.

Danske skandaalis sisuks on aastatel 2007 - 2015 selle Eesti filiaali läbinud umbes 230 miljardi dollari mahus ülekandeid Venemaalt ja teistest endistest Nõukogude liiduvabariikidest, millest osa puhul võis olla tegemist rahapesuga. Süüdistuste kohaselt teadis panga juhtkond rahapesust juba 2013. aastal, kuid ei teinud sellele lõppu ning see jätkus veel ka 2014. aastal.

Rahapesu suhtes on alustanud uurimist Taani, Eesti, Prantsusmaa, Ühendkuningriigi ja USA võimud.

Investorite hinnangul on nad kaotanud ligi 9 miljardit dollarit pärast rahapesu paljastamist, misjärel panga aktsia kaotas üle poole oma väärtusest. Firma juhtkonnast on lahkunud tegevjuht Thomas Borgen ja peajurist Flemming Pristed.

Õigusbüroo Grant & Eisenhofer on korduvalt esindanud kohtus Euroopa ja rahvusvahelisi investoreid nig on saavutanud oma klintidele edukaid otsuseid Saksamaal, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis ja Hollandis. Grant & Eisenhofer juhtis edukalt investorite koalitsiooni kohtuasju Hollandi panga Fortis ja Briti Royal Bank of Scotland ning samuti Royal Dutch Shell vastu.