Neivelt rääkis "Ringvaates", et meedias on tekitatud kujutelm, et pankurid või pangad tegelevad rahapesuga. Ta rõhutas, et sellega tegelevad ikkagi kliendid.

"Pank ei tegele rahapesuga. Kui on ka rahapesu, siis sellega tegelevad kliendid panga infrastruktuuri peal," lisas ta.

Neivelt ütles, et pankadel ei ole mingisugust huvi rahapesule kaasa aidata. "Seal on ainult teenustasu, mida sa sealt saad - kolm või neli või mitu eurot, mida sa teenid selle ühe rahaülekande pealt. 10 või 15 või 20 miljonit raha läheb nende juurest läbi, ta võib-olla üheks-kaheks päevaks jääb sinna sisse. Selles mõttes Swedbank kindlasti ei ole kunagi tegelenud sellise transaktsiooniäriga," rääkis ta.

"Kui võtame ka Eesti Panga statistika, siis sealt tuleb välja, et Swedbanki turuosa riigisisestes maksetes on kaks korda suurem kui välismaksetes Eestis. Swedbank selles mõttes kindlasti ei ole kunagi sellega tegelenud," lisas Neivelt.

Ta tunnistas, et ei mõista täpselt, milles Swedbanki süüdistatakse.

"Süüdistatakse, justnagu Danske pangast kanti raha Swedbanki erinevatesse filiaalidesse üle Baltikumi, ka Rootsis. Ühes mõttes on see normaalne äritegevus - inimesed kannavad sinna raha üle. Aga kui palju oli neid kahtlaseid tehinguid ja kas see kahtlane tehing on, miks ta kahtlane tehing on. Kahtlane tehing ei ole veel rahapesu ja offshore'id ei ole rahapesu. See on täiesti normaalne äritegevus siiamaani olnud," rääkis Neivelt.

Eesti Panga asepresident Madis Müller kinnitas saates, et Swedbanki klientidel ei ole põhjust kolmapäevase uudise valguses muretsemiseks.

"Panga klientidel ei ole siin kindlasti muretsemiseks põhjust. Tõepoolest, panga omanikud ja aktsionärid nähtavasti on mures, kui aktsia hind kukub ja ju pangale võib sellest olla tagajärgi näiteks võimalike trahvide näol. Aga panga kliente see küll ei tohiks kuidagi puudutada," ütles ta.

Müller ütles, et täna on pankadele seatud tingimused oma klientide kontrollimiseks karmimad kui varem. Samas tunnistas ta, et nüüd selgunud info kohaselt ei olnud Danske pangas omal ajal riskikontroll paigas.

"Teenindati ka kliente, keda ei oleks tohtinud teenindada. Täpselt sama teame me täna öelda Verso panga kohta. Mõlemal juhul on finantsinspektsioon juba jõulisi samme astunud. Danske puhul eile öeldi, et nad peaksid Eestis äritegevuse lõpetama," selgitas Müller.

"Ja kui me nüüd mõtleme, et Eestis on olnud panku, kus me teame, et on probleeme kahtlaste ülekannetega, siis ega see kahtlane raha n-ö ei võetud sularahas välja, ju ta ikka kanti edasi järgmistesse pankadesse, kus on järjest raskem aru saada, kust see raha täpselt pärit on. Ja tuleb välja, et ju siis on kantud osa ka Swedbanki," lisas ta.