Läti minister: Baltimaad ei saa enam olla sild Ida ja Lääne vahel ({{commentsTotal}})

Läti välisminister Edgars Rinkevics.
Läti välisminister Edgars Rinkevics. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Venemaa käitumine ja hiljutised pangandusskandaalid näitavad, et Baltimaad ei saa enam olla sild Ida ja Lääne vahel, ütles Läti välisminister Briti lehele The Guardian.

Mitmed järjestikused kriisid on näidanud Venemaa tahtmist sekkuda lääneriikide demokraatlikku riigikorda ning kasutada raha pesemiseks Balti panku, lausus Edgars Rinkevics intervjuus.

Minister ütles seda pärast visiiti Londonisse, kus kohtus Ühendkuningriigi luure- ja julgeolekukomisjoni juhi Dominic Grieve'iga ning välisminister Jeremy Huntiga.

Komisjon on lõpetamas raportit Venemaa mõjutegevusest ÜK-s ning hõlmab ka Venemaa rolli rahapesus ja valeinfo levitamises. Raportis tõenäoliselt ärgitatakse ÜK-d tegema rohkem riigi majandusse siseneva Vene musta raha vastu, kirjutas Guardian.

Läti maine sai kõva hoobi, kui USA süüdistas ühte riigi suurimat panka ABLV-d Vene raha süstemaatilises pesemises ning Põhja-Korea vastu kehtestatud sanktsioonide eiramises. Samal ajal vallandati korruptsiooniskandaali tõttu Läti keskpanga juht Ilmars Rimševics, kuigi Euroopa Kohus pööras selle otsuse hiljem tagasi.

Rinkevicsi sõnul sundis kriis ümber mõtlema soovi olla Venemaad ja Läänt ühendav sild.

"Kui iseseisvusime, siis levis Lätis ja Baltimaades laiemalt ahvatlev mõte olla sild Lääne ja Ida vahel. Meie räägime inglise ja vene keelt, meil olid teadmised endisest Nõukogude Liidu ruumist ning olime välja arendanud pangasüsteemi," lausus minister.

"Välja valiti kaks sektorit. Selle silla sümboliks said transport ja finantsteenused. Aga sündmused on meie mõtlemist muutnud," rõhutas ta.

Tema sõnul näitab skandaalide ulatus ning rahapesuoperatsioonide keerukus, et senisest suurem osa Läti pankade järelevalvest tuleb anda Euroopa institutsioonile, millel on rahapesuvastane funktsioon.

"Oleme 2015. aastast teinud mõningaid edusamme. Mitteresidentide sektor väheneb järsult, kuid ilmselgelt pole piisavalt pingutatud. Asi pole ainult Lätis. See on mõjutanud Danske Banki skandaali Eestis, Nordeat Soomes, Swedbanki," lausus Rinkevics.

"See pole ühe riigi probleem. Selle juured on sügavamal. Seepärast ütleb minu valitsus, et selle õppetund on see, et meil peab olema rohkem Euroopa tasandi seadusandlust ja järelevalvet."

Rinkevicsi sõnul pole põhiline see, mis täpne amet järelevalverolli saab, vaid hoopis Euroopa järelevalverolli põhimõtteline aktsepteerimine.

Lisaks rõhutas minister, et rahapesu tuleb peamiselt vaadata kui riikliku julgeoleku küsimust, mitte ainult korruptsiooniprobleemi. "Selline rahavoog võib mõjutada poliitilist elu, maineid ja sissetulevaid investeeringuid."

Rinkevics tunnistas ka, et rahapesu on Vene poliitikaga tihedalt seotud. "Olgu need siis inimesed, keda haldavad Vene valitsusele lähedased inimesed või need, kes üritavad raha Vene valitsusest välja saada."

Valeuudistest rääkides ütles Rinkevics, et viimaste uuringute järgi näib Venemaa olnud otsustanud, et parim viis avalikku arvamust mõjutada pole mitte ühe poole valimine, vaid üldiste erimeelsuste õhutamine.

Näiteks Kataloonias tegutseb Venemaa vaidluse mõlemal poolel, et pooled rohkem asja arutaksid ja teineteist vihkaksid. Sama käib ka valimiste kohta, lausus minister.

Olukorda pole võimalik lahendada vaid veebiportaalide sulgemise või bottide tegevuse peatamisega. "Peame suurendama avalikkuse teadlikkust, taastama libauudiste vastu tegutsemiseks ajakirjanike kui väravahoidjate rolli ning tegema rohkem sotsiaalplatvormidel ostetud uudiste ja nende ostjate tuvastamiseks," lausus Rinkevics.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: