ERR Riias: Lätis on Swedbanki juhtum juba mitu aastat tagasi lõppenud asi
Läti Swedbank on probleemsete mitteresidentide arved juba ammu sulgenud ja tegu on mitu aastat vanade juhtumitega, mille eest Swedbanki ka trahviti. Läti peaminister Krišjanis Karinš aga teatas kolmapäeval, et uus valitsus on otsustanud kogu riigi rahandussektoris läbi viia põhjaliku kapitaalremondi.
Uuriva ajakirjanduse keskus Re:baltica, kes oli Rootsi teleajakirjanike Läti-poolne partner, teatab oma kodulehel, et ka Läti Swedbanki klientide seas oli firmasid, kelle tehingud või neist tegelikud kasusaajad pidanuks järelevalveorganeis kahtlusi tekitama - Aora, Baltthermo, Zelta brugis ja teised, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Läti finants- ja kapitaliturgude inspektsioon trahvis Swedbanki 2016. aastal 1,4 miljoni euroga klientide tehingute kehva kontrolli eest, nii et Läti finantsjärelevalve jaoks on tegu vana asjaga.
Kui nüüd aga selgub, et osa kahtlast raha on liikunud Danske kaudu, tuleb selgitada, millised pangad on sellega veel seotud, leiavad inspektsiooni juhid.
"Juba mõnda aega tagasi lõppes protsess, mille käigus sulges Swedbank täielikult kõigi mitteresidentide kontod. Koostöö pangaga oli väga hea ja tippjuhid mõistsid olukorda. Ma arvan, et see on järjekordne kaja minevikust. Nii et reaktsioon neile juhtumitele on Lätis juba olnud," ütles Läti finants- ja kapitaliturgude komisjoni juht Peters Putninš.
"Töötame uudistes toodud info läbi. Võin vaid kinnitada, et Swedbank on aktiivne kahtlastest tehinguist teavitaja. Kuid loomulikult peame kontrollima, kas nüüd päevavalgele tulnud juhtumid on meie kontrolliteenistusele teada," rääkis kuritegeliku raha legaliseerimise tõkestamise teenistuse juht Ilze Znotina.
Juhus, aga just kolmapäeval teatas peaminister Krišjanis Karinš suurtest reformidest Läti rahandussektoris. Asi pole ainult selles, et täita Euroopa rahapesu tõkestamise ekspertkomitee Moneyval soovitusi ja vältimaks riigi sattumist musta nimekirja. Läti plaanib riigist välja tõrjuda kõik pangad, kes ei võitle piisavalt finantskuritegude vastu. Oluliselt tugevdatakse järelevalvet ning finants- ja kapitaliturgude inspektsiooni. Ümber korraldatakse selle juhtimine, tagamaks sõltumatus.
Krediidiasutuste seadust soovitakse muuta nii, et prokuratuuril ja kohtutel jääks rohkem aega suurte rahapesu- ja korruptsioonijuhtumite uurimiseks.
Kolmapäeval teatati ka, et mõne kuu pärast on probleemidesse sattunud ja end ise likvideeriva ABLV panga klientidel lootust hakata tagasi saama oma raha.
Toimetaja: Merili Nael