"Kontrollist selgus, et Eesti panganduses on rahapesuga võitlemise olukord üsna hea," ütles finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler pressikonverentsil. Tema ja juhatuse liige Andre Nõmm selgitasid finantsinspektsioonis korraldatud pressikonverentsil, et alates 2014. aastast võetud selge positsioon lõpetada Eestis läbipaistamatu pangandus, on andnud märkimisväärseid tulemusi.

"See on olnud meie selge strateegiline eesmärk ja selge sõnum turule ning korduvalt öeldud ka turuosaliste juhtidele," märkis Nõmm. Tema sõnul on finantsinspektsioon alates 2014. aastast üli-intnesiivselt tegutsenud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega.

"Olema väga palju panustanud oma majas, arendanud metodooogiaid, suurendanud kontrolle ja andnud täpsemaid suuniseid turule. See on olnud ääretult intensiivne töö," rääkis Nõmm. "Aga sellega Eestis rahapesu riske oluliselt vähendanud," lisas ta

Finantsjärelevalve hinnangul on Eesti panganduses mitteresidentide teenindamisega seotud riskid märkimisväärselt vähenenud – valdavat osa pangandusest kõrge rahapesu risk ei ohusta ning 2019. aastal keskendutakse teenuste osutamisel enamjaolt kohalikele või sellega seost omavatele äri- ja eraklientidele, teatas finantsinspektsiooni pressiesindaja. Finantsinspektsioon jätkab tööd üksikute kõrgemate riskiallikatega.

Finantsinspektsioon kontrollis kokku 16 pangas hoolsusmeetmete rakendamist ehk panga vastupanuvõimet rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidele. Kontrolli käigus hinnati, kuidas pank tuvastab oma äritegevusega seotud riske, milline on panga võetav risk , kuidas peegelduvad sellele panga kontrollisüsteemid ning milline on panga kliendiportfell eelkõige kõrge riskiga ärisegmendis. Seitsmes riskipõhiselt valitud pangas viidi läbi kohtumised ka tippjuhtide ja rahapesu tõkestamise eest vastutavate isikutega, teatas finantsinspektsiooni pressiesindaja.

Eesti pangad on viimastel aastatel oluliselt parandanud oma riskikontrolli ja vähendanud riske eelkõige väga kõrge riskiga klientide segmendis. "Aastatetagust pärandit ei saa küll olematuks teha, kuid finantsinspektsiooni viimase viie aasta pingutuste ja pankade äristrateegiate muutmise tulemusel on Eesti finantssüsteemis rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid oluliselt vähenenud, samuti on märkimisväärselt paranenud pankade vastupanuvõime olemasolevatele riskidele," rääkis inspektsiooni juhatuse liige Nõmm.

Üks riske iseloomustav mõõdik panganduses on mitteresidentide hoiuste osakaal, eelkõige kõrge riskiga mitteresidendid, kel üldjuhul puudub Eesti majanduskeskkonnaga igasugune seos ja/või kes omakorda tegutsevad kõrge riskiga jurisdiktsioonides. Mitteresidentide osakaal on panganduses 2014. aasta lõpust langenud 19,10 protsendilt 7,91 protsendini 2018. aasta lõpu andmetel, sealjuures on see vähenenud eelkõige väga kõrge riskiga jurisdiktsioonide, sealhulgas arvelt 8,50 protsendilt 0,46 protsendini.

Kessleri sõnul vajaks Eestis eelkõige parandamist rahapesult tabatud pankade trahvimise võimalused ning rikkumistest teatavate pangatöötajate, niinimetatud vilepuhujate kaitse, viimane on Eestis praktiliselt täiesti reguleerimata. Samuti on Eestis järelelvalveastustele asetatud tõendamiskoormus võrreldes Eesti partneritega välismaal, liiga suur, lisas ta.