Yle saate "MOT" esmaspäevaõhtune lugu "Nordea ja Kremli pesupesijad" põhineb suurele nn Troika pesula andmelekkele, mis muuhulgas näitab, et Nordea kaudu on liikunud sadu miljoneid eurosid kahtlast raha. Yle saate "MOT" on varem kajastanud ka andmelekkeid, mis kannavad nime Paradise Papers ja Panama Papers.

Süsteemi ("The Troika Laundromat") on loonud seltskond Venemaalt pärit ärimehi ning vähemalt osa ülekannetest võib viidata kuritegelikul teel saadud raha varjamisele ehk rahapesule. Sisuliselt oligi võrgustiku peamiseks eesmärgiks viia Venemaalt välja sadu miljardeid eurosid. Osa riiulifirmadega seotud ärimehi kuulub Venemaa presidendi Vladimir Putini lähikonda, selgitab andmelekke avalikustanud korruptsioonivastane uurimiskeskus OCCRP (Organized Crime and Corruption Reporting Project).

Lekkinud on andmed umbes 1,3 miljoni ülekande kohta. Raha on võrgustikus liikunud umbes 470 miljardit dollarit ning ülekanded puudutavad umbes 233 000 ettevõtet. OCCRP hinnangul on andmelekke näol tegemist ühe ajaloo suurema pangatehinguid puudutava andmekoguga. Lisaks pangaülekannetele sisaldab uus andmeleke rohkelt muid dokumente ja e-kirju. Andmed on pärit aastatest 2005-2017.

Andmeleke paljastab muuhulgas ka selle, kuidas Nordea panga kaudu on liikunud umbes 700 miljonit eurot, sealhulgas Soome haru kontosid on läbinud umbes 200 miljonit eurot. Andmetest tuleb välja, et Nordea klientideks on olnud sadu riiulifirmasid, mille tegelikke omanikke on üsna võimatu tuvastada ning mille puhul on märgata detaile, mis viitavad rahapesule.

Märkimisväärne osa maksetest on seotud toodete ja teenuste ostuga soomlastelt ja teistelt Põhjamaade firmadelt.

Sageli tuli raha mõnda maksuparadiisi nagu Briti Neitsisaartele, Panamasse või Belize'i registreeritud firmadelt. Firmade tegevusega on segamini seaduspärane ja seadusvastane raha. Seda peetakse tahtlikuks, sest see lubab hajutada seadusvastastest allikatest pärinevat raha. Seepärast liikus raha nii tegelikku äritegevust tegevate firmade kui ka riiulifirmade vahel.

Nordea klientide seas on olnud tuntud tankiste, maksuparadiiside firmasid ning rahapesukahtlusega ja majandusalaste kuritegudega seostatud pooli.

Tankistide seas on üks Filipiinidelt pärit koduperenaine, keda on varem seostatud ebaseadusliku rahvusvahelise relvaäriga, ning kaks britti, kes on juhtinud maailma eri otstes 2200 firmat.

Lisaks oli Nordea kliendiks Briti ülemereterritooriumiks olevas saarterühmas Turks ja Caicos registreeritud firma, mille äritegevus ja tehingud on seotud Putini siseringiga. Seda juhtis serblasest mees, kes on olnud varijuht kümnetes firmades üle maailma.

Serblase nimel tehti mitmekümne miljoni euro väärtuses võlakirjade tehinguid. Dokumendid viitavad, et tehingud tehti kiiruga ja need olid alusetud.

Dokumentide ja maksete järgi käis kahtlane rahavoog läbi Nordea mitu aastat, mis tekitab küsimusi sellest, kas pank jättis oma kohustused hooletusse. Võlakirjad lasi peamiselt liikvele üks Briti firma. Osa tehingutest tehti ajal, mil Briti firma oli riigi äriregistri järgi oma tegevuse juba lõpetanud. Firma kohta ei leia infot ühestki avalikust registrist ning näib, et sellel polnud tõelist äritegevust.

Tehingutega seotud Panama firma sai tehingutest pea 30 miljonit eurot tulu. Teatakse, et sama Panama firma kandis miljoneid eurosid Putini lapsepõlvesõbrale, tšellist Sergei Rolduginile.

Dokumentide järgi juhtis Panama firmat armeenlasest ehitusärimees. Ta ütles OCCRP ajakirjanikele, et ta ei tea firmast ega selle tehingutest midagi.

Lekkinud dokumentidest ei selgu, kas Nordea teavitas oma klientide tegevusest võime või mitte.

Nordea keeldus Yle intervjuust ja selle pressiosakond andis Yle-le napisõnalise vastuse. Selles öeldakse, et Nordea rikuks seadust, kui kommenteerib konkreetsete klientide tegemisi.

"Pangad on ehk varem alahinnanud rahapesutõrje keerukust. Niivõrd keerulise asja ees tuleb olla alandlik. Oleme praegu erinevas olukorras kui aasta eest. Majanduskuritegude tõrjes töötab nüüd üle 1500 inimese," öeldakse Nordea vastuses.

Ekspert: häirekellad oleks pidanud lööma hakkama

Rahapesu uurinud Pirjo Jukarainen peab Yle käsutuses olevat materjali tavatuks.

"Kindlasti on siin olnud mitu sellist kohta, kus oleksid pidanud kõlama häirekellad," lausus Jukarainen.

"Seaduse järgi peab pank oma klienti teadma, mõistma tema tegevuse tausta ning tema tegevust pidevalt jälgima. Ilmselgelt siin ebaõnnestuti. Riskantsete klientidega ei tohi isegi äri teha. Kui näiteks ei suudeta kindlalt välja selgitada tegelikke kasusaajaid, kes on firmade keeruka ülesehituse taga, siis tuleb äritegevus lõpetada."

Jukarainen on uurija politseikõrgkoolis ning dotsent Tampere ülikoolis. Lisaks on ta aidanud koostada politseikõrgkooli rahapesuriskide raportit.

Tema hinnangul näib, et Nordea ei suutnud oma kliente tuvastada nii nagu nõuab seadus. "Selliseid asju on kerge tuvastada, kui sellega tegeletakse aktiivselt."

Nordeat on varem ebapiisavate rahapesuvastaste reeglite eest karistatud

Nordea teatas juba päeval kommentaariks, et on plaanitavast uudisloost teadlik. Panga kinnitusel on nad uudise asjus dialoogis nii kui ka Taani ajalehega Berlingske.

"Me ei ole näinud ei saadet ega ka artiklit. Lähtudes sellest, mille kohta on meilt kommentaari küsitud, on need kõik teemad, mida me oleme varem näinud ja kommenteerinud ning seega kooskõlas meie varasemate avaldustega rahapesuvastase tegevuse teemal," kirjutas Nordea pressiesindaja Kati Tommiska Bloombergile varem saadetud vastuses.

Nordea tegevjuht Casper von Koskull ütles esmaspäeva õhtul Yle saates "A-studio", et pank suhtub rahapesu teemasse tõsiselt, kuid tunnistas, et nad on varem alahinnanud probleemi mitmekülgsust ja olnud naiivsed. Samas rõhutas tegevjuht, et vahepealsel ajal on toimunud suur areng ning tänane Nordea on hoopis teistsugune pank.

Nordeat on varem juba Rootsi võimude poolt trahvitud seoses rahapesuvastaste reeglite puuduliku täitmise eest. Pank on omakorda korduvalt kinnitanud, et teeb vastavate võimudega koostööd.

Soome finantsjärelevalve amet lõpetas veebruaris oma uurimise seoses Nordea panga väidetava seotusega Danske panga rahapesuskandaalis. Amet andis uurimistulemused üle politseile.

Järelevalveameti uurimine algatati pärast Kremli-kriitikust investori Bill Browderi teadet, et Nordea Soome harust liikus läbi 234 miljoni dollari ulatuses Venemaalt pärit kahtlast raha.

Taanis on Nordea vastu juba algatatud ametlik uurimine. Taani prokuratuur teatas mullu novembris uurimise käivitamisest, et tuvastada, kas Nordea rikkus rahapesu tõkestamist käsitlevaid reegleid.

Taani prokuratuuri andmeil liikus kahtlusi äratanud raha üle 300 konto. Kontohaldurite nimesid pole avaldatud, kuid tõenäoliselt kattuvad nad osaliselt Yle uurimises esile kerkinud osapooltega.

Nordea aktsia langes juba hommikul

Nordea on noteeritud Helsingi, Stockholmi ja Kopenhaageni börsidel. Panga aktsia langesid esmaspäeval seoses kuuldusega rahapesust Helsingis vastavalt 3,6 protsenti 7,7 eurole. Stockholmi börsil langes Nordea aktsia 3 protsenti 81,47 Rootsi kroonile ning Kopenhaageni börsil 4,16 protsenti 57,38 Taani kroonile.

Lisaks mõjutas see langus natuke ka teisi põhjamaiseid panku nagu DNB ASA ja SEB AB, vahendas Bloomberg.

Aktsia langus näitab seda, kuivõrd palju on investorid hakanud Danske ja Swedbanki skandaalide järel kartma uusi paljastusi, kuidas Rootsi, Soome, Taani ja Norra filiaale Balti riikides on kasutatud Venemaalt pärit kahtlase raha liigutamiseks.

Danske Banki rahapesuskandaali sisuks on aastatel 2007-2015 läbi panga Eesti filiaali liikunud kahtlase taustaga raha, mida oli kokku umbes 200 miljardi euro eest ning mis oli suures osas pärit kas Venemaalt või teistest endistest Nõukogude Liidu liiduvabariikidest. Danske Bank on seoses rahapesuskandaaliga ühel või teisel viisil uurimise all nii Taanis, Eestis, Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal kui ka Ameerika Ühendriikides.

Swedbank AB on aga kaotanud viiendiku oma turuväärtusest pärast seda, kui 20. veebruaril väideti ringhäälingu SVT saates "Uppdrag ganskning", et Swedbank on seotud Danske juhtumiga. Täpsemalt väideti, et aastatel 2007-2015 liikus Swedbanki ja Danske Banki Balti üksuste vahel 40 miljardit Rootsi krooni ehk 3,8 miljardit eurot küsitava taustaga raha. Swedbanki puudutavaid küsimusi uurivad nüüd nii Eesti kui ka Rootsi finantsinspektsioon.