"Suud puhtaks": riiklik rahastus kaotab erakondade sideme ühiskonnaga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Saate "Suud puhtaks" külalised arutasid erakondade rahastuse üle ja enamik neist leidis, et riiklik rahastus kaotab parteide sideme oma liikmete ja ühiskonnaga.

Politoloog Martin Mölder Johan Skytte poliitikauuringute instituudist küsis saates, kas pole nii, et kui erakonnad rahastavad end riigieelarvest, kaob neil side nii oma liikmeskonnaga, kellelt võiks liikmemaksu koguda, kui ka ühiskonnaga, kellelt võiks rahalisi toetusi küsida.

"Kas riiklik rahastamise süsteem ei tooda seda, et erakonnad irduvad ühiskonnast ja oma liikmetest?" küsis ta.

Saatekülalised olid temaga nõus.

"Nad tulevad meile meie oma rahadega kosja ja räägivad neid samu lugusid, mida nad on rääkinud korduvalt ja korduvalt, uskumata ise ka, et neid üldse plaanitakse kuidagi ellu viia," lausus Mihkel Kangur Elurikkuse Erakonnast

Lauri Hussar Eesti 200-st märkis, et üks võimalus, mida paljudes riikides kasutatakse, on valimiskuludele ülempiiri seadmine.

Elurikkuse Erakonna esimees Artur Talvik meenutas president Kersti Kaljulaidi mõtet, et erakondade rahastamise järelevalve komisjon võiks jagada eetriaega reklaami tegemiseks võrdsetel alustel.

Igor Taro (Eesti 200) arvas, et erakondade kampaaniate rahastamise võiks riigieelarvest lihtsalt ära võtta. "Mina ütlen turundus- ja reklaamiinimesena, et kui sul seda lolli raha ei ole, pead väga fokusseeritult mõtlema, kuhu sa selle raha paned. Kogu see tapeet, mis inimesi närvi ajab, kaob siis kohe ära ja sisutühi ajuloputus," sõnas ta.

Taro lisas, et mingi väike baasrahastus võiks siiski olla, näiteks 250 000 eurot erakonna kohta.

Roheliste erakonna juht Züleyxa Izmailova tõi välja, et kui 40 protsenti inimestest jätab hääletamata, näitab see, et süsteemi ei usaldata. Sama meelt oli tema erakonnakaaslane Inga Raitar, kes tõi välja, et käis valimiskampaania käigus läbi 40 maaraamatukogu ja kuulis seal inimestelt, et nende arvates ei sõltu neist mitte midagi.

Vabaerakonna esimees Kaul Nurm rääkis, et edukates väikeriikides on keskmiselt parlamendis kaheksa kuni 12 erakonda ja valimisaktiivsus ulatub sel juhul 85 protsendini. "Seal on rahvas parlamendis esindatud, meil ei ole," lausus ta.

Hussari sõnul peab aga mingi künnis riigikokku pääsemisel olema, sest kui kandidaate ja erakondi on väga palju, lahustub kõik ära ja efekt on vastupidine.

Roheliste erakonna juhatuse liige Johanna-Maria Tõugu tõi probleemina välja, et väikeerakondadel tuleb kõik valimiskampaania kulud omast taskust maksta, samas kui näiteks Reformierakond näitab kümneid kordi päevas oma logo.

"Seal on väga suur vahe, mida erakonnad saavad endale lubada, ja sellel on väga suur mõju," tõdes ta.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: