Vandeadvokaat: dopingu vastu aitab ühiskondlik hukkamõist, mitte selle kriminaliseerimine ({{commentsTotal}})

Foto: (Foto: ERR)

Eesti ei peaks dopingu tarvitamist kriminaliseerima, leiab vandeadvokaat Ants Nõmper. Nõmperi sõnul tuleks karistusõigust vaadelda süsteemselt ning suhtuda dopingusse samamoodi kui narkomaaniasse, kus fookuses on vahendajad, diilerid ja laborid, mitte ahela viimane lüli ehk süstlaorjad.

"Loodetakse, et kriminaliseerimisega jääb tegu jääb toime panemata. Mina isiklikult arvan, et see lootus on dopingu puhul alusetu. Võib-olla on seaduses mingid kohad, mida peaks täpsustama, aga iga dopingut tarvitanud sportlast kriminaalkorras karistada, seda mina ei toeta," rääkis Nõmper Terevisioonis.

Kui keegi otsustab tarvitada topingut, siis see on Nõmperi sõnul teadlik otsus ja selle juures on vähetähtis argument, kas see on kriminaliseeritud või mitte.

"Küsimus on tarvitaja jaoks selles, kas jääd vahele ja kui jääd, siis mida teevad näiteks sponsorid. Kui karistus on kaks või neli aastat, siis on su karjäär niikuinii paljuski läbi ning kriminaalkaristuse lisamine ei mõjuta seda kuidagi," sõnas Nõmper.

Nõmper tõi välja, et olgugi, et Austrias on dopingu tarvitamine kriminaliseeritud, tarvitatakse seal endiselt dopingut, nagu näitas Seefeldi MM-il puhkenud skandaal.

"Skandinaavia riigid on valinud liberaalsema tee ja seal pole see otseselt karistatud. Ka meie kriminaalõigus karistab organisatsiooni sportlase ümber: treenerit, arsti ja ravimite käitlejaid."

Nõmper märkis, et praeguse dopinguskandaali juures tuleks vaadata karistusõigust süsteemselt.

"Dopingu tarvitamine on sarnane narkootikumide kasutamisele. Ka seal me eelkõige suuname jõu vahendajatele, diileritele ja laboritele, mitte süstlaorjadele. Karistada tuleb ikka neid, kellest saab probleem alguse, mitte neid, kes on ahela lõpus."

Nõmper ütles, et vaatamata praegusele skandaalile Eesti suusatajate ümber on tema meelest Eesti tippsport üsna puhas.

"Üksikjuhtumite puhul on aidanud just ühiskondlik hukkamõist - et see on ebaaus ja ebaeetiline tegu. Kuid kriminaalõiguse lisamine ei aita küll kaasa."

Eesti seadustes on karistused dopingu tarvitamisele kallutamise ja andmise eest üks kuni kolm aastat vangistust või rahatrahv. Reaalselt pole seda kasutatud ning Nõmperi puhul mõistaks kohus ilmselt tingimisi karistuse.

Positiivsena tõi ta välja selle, et Eesti suusatajad käisid veredopingut tegemas Austrias ja Saksamaal, mis näitab Eesti arstide õiglustunnet.

"Eesti arst seda ei tee. Või kui mõni üksik on teinud, siis töötab ta täna juba taksojuhina," sõnas vandeadvokaat Nõmper.

Toimetaja: Urmet Kook



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: