Pangad paluvad oma klientidel mõne aja tagant oma andmeid uuendada. Seadus kohustab aga panku teada saama ka seda, kas kliendiks on riikliku taustaga isik, tema pereliige või tema lähedaseks kaastöötajaks peetav isik. Riikliku taustaga isikuna käsitleb seadus inimest, kes täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid.

Swedbanki rahapesu tõkestamise vanemspetsialist Toomas Tomson ütles ERR-ile, et inimese riiklik taust tuvastatakse siis, kui temaga luuakse ärisuhe või kui tema kliendiandmeid uuendatakse, aga ka teatud sündmuste puhul.

Küsimusele, kas pank on koostanud sellistest inimestest nimekirju või ehitanud oma süsteemi mingi päringumeetodi, mille kaudu kindlaks teha, kas klient võib riikliku taustaga olla, vastas Tomson, et riikliku taustaga isiku tuvastamisel kasutab pank nii kliendi enda poolt antavat kui ka vastavate teenusepakkujate ja panga enda poolt kogutud informatsiooni.

Ka SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas ütles, et nemad tuginevad riikliku taustaga isikute tuvastamisel nii klientide selgitustele kui ka usaldusväärsetest andmebaasidest ja avalikest allikatest saadud informatsioonile. 

Mõlemad pangad kasutavad riikliku taustaga klientide puhul tugevdatud hoolsusmeetmeid. Tomsoni sõnul tähendab see ühtlasi seda, et kliendisuhte loomiseks või jätkamiseks on vaja kõrgema juhtkonna nõusolekut. Seda nõuab ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus.

"Samuti pööratakse suuremat tähelepanu kliendi rikkuse päritolule ja nende rahaliste vahendite allikatele, mida tehingute tegemisel kasutatakse," lausus Swedbanki vanemspetsialist.

Allas märkis, et riiklik taust ei mõjuta isikute pangatoimingute tegemist SEB-s, välja arvatud juhul, kui kliendi tegevuses on tuvastatud muid kahtlaseid või ebaharilikke asjaolusid.

Mõnelt kliendilt uurib pank sedagi, kes on tema abikaasa või elukaaslane ning selliseid küsimusi on esitatud ka näiteks mitmele ajakirjanikule.

Swedbanki vanemspetsialist märkis, et kui tegemist on riikliku taustaga isikuga, tuleneb see kohustus otse seadusest. "Pereliikmeks ei ole ainult riikliku taustaga isiku abikaasa, vaid ka abikaasaga samaväärseks peetav isik, näiteks elukaaslane," lisas ta.

Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Signe Heiberg ütles, et ehkki klientidele võib tunduda, et pank küsib andmeid liiga palju ja milleks seda vaja on, siis pangad saavad isikuandmete kogumisel, kasutamisel, avaldamisel ja ka säilitamisel lähtuda ainult valdkonda reguleerivatest eriseadustest ja andmekaitsereeglitest.

"Valdkonda reguleerivaid siseriiklike seadusi on mitmeid, näiteks võivad olla nendeks krediidiasutuste seadus ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus," märkis ta.

Samas rõhutas Heiberg, et pank saab küsida andmeid vaid nii palju, kui õigusaktid võimaldavad.

Andmekaitse inspektsiooniga ei pea pangad tema sõnul andmete küsimist kooskõlastama, samuti ei nõua seadus selleks eraldi loa väljastamist. Küll aga tuleb neil inspektsioonile oma andmekaitsespetsialistist teada anda.