Seadus kohustab panku tegema kindlaks, kas klient on riikliku taustaga isik, tema pereliige või lähedane kaastöötaja. Kui niisugune isik taotleb pangast laenu, soovib avada krediitkaardi või teeb muid pangatoiminguid, võetakse nad tavainimesest rohkem luubi alla ning seda isegi juhul, kui inimene praeguseks enam riikliku taustaga isikuks ei kvalifitseeru.

Glikman Alvin Levini partner, vandeadvokaat Paul Keres ütles ERR-ile, et kui pangad peavad tegema kindlaks riikliku taustaga isikuid ja nende lähedasi ning seetõttu on nende inimeste suhtlus pankadega muutunud keerulisemaks, on see kahtlemata proportsionaalne ja põhiseadusega kooskõlas.

"Seadusega sätestataksegi selliste gruppide erinev kohtlemine ja see on põhiseaduspärane, juhul kui on mõistlik asjakohane põhjus. Antud juhul on põhjus selles, et PEP-ide puhul on oht rahapesuks oluliselt suurem kui tavaliste inimeste puhul," selgitas ta.

Keres lisas, et rahapesu tõkestamise regulatsioonide eesmärk on hoida rahandussüsteemi puhtana, et seda ei kasutataks kuritegeliku raha käibesse suunamiseks ja puhtaks tegemiseks. Ta ei pidanud valeks ka seda, et kord juba PEP-iks määratletud isikule jääb see staatus külge ka siis, kui tal või tema lähedasel enam riiklikku tausta ei ole.

"Kui näiteks on Saddam Husseini pojapoeg, siis ega see, et Hussein on surnud ja endine PEP, ei vähenda ohtu, et Husseiniga seotud isikute rahad võivad olla pärit kuritegelikest allikatest või et need võivad olla isegi seotud terrorismi rahastamisega," tõi vandeadvokaat näite.

Ka Soraineni partner, vandeadvokaat Kaupo Lepasepp märkis, et pankade kohustused paneb paika rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadus, mille kohaselt on eraldi protseduurid nähtud ette riikliku taustaga isikutele.

"Keskmise ja madalama tasemega ametnike puhul ei pea regulatsiooni kohaldama. Võib juhtuda, et seda mõistet, keda käsitleda kõrge, keskmise või madalama tasemega ametnikuna, laiendatakse liiga palju, piiripealsetel juhtumitel on see keeruline. Eriti keeruliseks teeb selle asjaolu, et Eesti on nii väike. Suures riigis ei pruugi inimene elu jooksul riikliku taustaga isikuga kokku puutudagi, aga Eesti eripära on see, et kõrged riigiametnikud on kogu aeg meie seas," rääkis ta.

Lisanüansina tõi Lepasepp välja, et PEP-ina käsitletakse ka seadusandliku kogu või sellega samaväärsete organite ja asutuste liikmeid ehk selleks võivad Eestis kvalifitseeruda ka näiteks vallavolikogu liikmed. Kui mõelda, kui palju on valdu ja vallavolikogusid ja kui palju oli neid veel enne haldusreformi, tuleb see number väga suur.

Pankadel on praegu suured probleemid minevikus toimunu pärast, kuna nende rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise reeglid pole olnud piisavad. Vandeadvokaat tõi näite, et inimene, keda on tabatud punase fooritulega üle tee kõndimast, on edaspidi teed ületades väga tähelepanelik, et ta ka vilkuva tulega teele ei astuks ning nii võib vabalt juhtuda, et ka pangad on põhjendatult mures enda maine ja tuleviku ning kogu piirkonna ligipääsu pärast kapitalile. Seepärast on nad võtnud konservatiivse hoiaku, et kaitsta oma kliente.

Eesti pangad tegelevad kapis peituvate luukeredega

Lepasepp rõhutas, et pole õige samas väljaandes heita pankadele ette, et nad on eksinud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise reeglite vastu ning kritiseerida neid selle eest, et nad nüüd reegleid liiga karmilt kohaldavad.

"Selles on teatav paradoks. Eesti panganduses on väga suureks probleemiks minevikust pärit luukered kapis. Need kapid tuleb tuleb lahti võtta ja saada selgeks, mis seal on. See on oluline mitte ainult pankade, vaid Eesti majanduse jaoks. /.../ Kui ma pangas töötaks, nõuaksin ma tõenäoliselt, et reegleid täidetaks katoliiklikumalt kui paavst ise," rääkis Lepasepp.

Olgugi, et see on ebamugav ja äärmiselt vastik, peavadki need riikliku taustaga inimesed tema sõnul arvestama, et kui neil on avalikult kõrge positsioon, siis sellega käib kaasas terve pinutäis komplikatsioone.

Vandeadvokaat märkis, et ehkki kruvisid on võimalik liiga tugevalt kinni keerata ja võib-olla on mõnd mõistet tõlgendatud laiemalt või kitsamalt, ei tähenda see, et süsteem ja lähenemine oleks vale. Tuleb mõista, et need reeglid pole Eesti omapära, vaid kehtivad kogu Euroopa liidus ja laiemalt selles maailmas, millega Eesti tahab end ühes paadis vaadata.

"Seadustel on tagajärjed, neid tuleb järgida. Ma mõistan ka pankasid, nad vaatavad tulevikku, kus nende reeglite tõlgendamine võib minna veelgi karmimaks ja tuleb õppida mineviku vigadest," nentis Lepasepp.

Pankade uudishimu taustaks on vajadus ohumärke näha

Kolmapäeval kirjutas Eesti Päevaleht, kuidas SEB pank küsib oma klientidelt nende andmete uuendamisel muu hulgas seda, kas inimene eeldab endale tulevikus mõnd pärandust laekuvat ning milliseks kujunevad tema igakuised laekumised ja sularahakäive.

Paul Keres selgitas, et üldiselt monitoorivad pangad oma klientide riskiprofiili ja rakendavad hoolsusmeetmeid, et oma kliente tundma õppida ehk teada, kes see inimene on, millega ta tegeleb ja kust pärinevad tema varad ja sissetulekud.

"Vastavalt sellele, mis nad on kliendisuhte loomisel kindlaks teinud, jälgivad nad kliendi käitumist ja tema kontol toimuvaid liikumisi selle teadmise pinnalt. Ja kui tegelikkus ei vasta sellele, mida nad kliendisuhte loomisel kindlaks tegid, siis on see ohumärk, et tegemist võib olla millegi seadusevastasega või millegagi, mida nad peavad vähemalt kontrollima," rääkis ta.

Seega on spetsiifilised küsimused vandeadvokaadi hinnangul vajalikud selleks, et kasutada kliendi oodatavaid laekumisi ja riskiprofiili tulevikus võrdlusandmetena, kui kontol hakkavad reaalselt liikumised toimuma.

"Ma ütleks küll, et see on mõistlik," sõnas Keres. "Kui asja vaadata laiemalt, pannakse pankadele tegelikult metsik halduskoormus ja pangad koguvad isikute kohta metsikult igasugust teavet. Seda on neil tõesti massiivselt. Kui jätkusuutlik see pikemas perspektiivis on ja kas pankadele sellise poolriikliku ülesande andmine on kooskõlas ettevõtlusvabaduse põhimõttega, on eraldi teema."

Kaupo Lepasepp ütles, et Eestis on ettevõtlusvabadus ja seega on pangal õigus valida, kellega ta äri teeb. Samas võib pankade valikuõigus viia suurema probleemini, et teatud isikud võivad rahapesu ja terrorismi tõkestamise reeglite tõttu jääda teenuseta. Näiteks on mitteresidendil keeruline Eestis pangakontot avada, sest ainuüksi panga kulu tema tausta välja selgitamiseks ulatub sadadesse või tuhandetesse eurodesse.

"Ühiskond peaks aru saama, et kui kehtestame täiendavaid nõudeid, peab keegi need kinni maksma. Oleme tegelenud terrorismi rahastamise ja rahapesu tõkestamisega juba alates kaksiktornide juhtumist, oleme kehtestanud kogu aeg reegleid. Kätte hakkab jõudma aeg, et hakkame selle eest maksma. Selles mõttes on see regulatsioonide hind. Ma ei ütle, et see on ülereguleerimine - me ei taha, et šeigid või sultanid teeksid Eesti kaudu ebaseaduslikke tehinuid või siin kuritegelikku raha puhtaks pestaks. Väärtused maksavad," sõnas Lepasepp.

Ta lisas, et kui inimene saab pangakaardi tavapärasest viis või kümme päeva hiljem kätte, ei ole see ka maailma suurim hind selle eest, et inimsusvastaste kuritegudega seotud raha Eestist läbi ei käiks.