"Me vajame Euroopa-ülest finantskuritegude uurimise asutust ja mida varem, seda parem," ütles Leedu keskpanga järelevalveosakonna direktor Vytautas Valvonis ajalehele Financial Times, mis nelja riigi algatusest teatas. Tema sõnul ei ole probleemi sisuks mitte järelevalve või regulatsioonid. "See, millest me räägime on spetsiifilised ülekanded," lisas ta.

Rootsi finantsjärelevalve peadirektor Erik Thedeen ütles Financial Timesile, et rahapesuga võitlemiseks on vajalik kaasata terve "ahel erinevaid ühiskonna osasid". "Risk on selles, et me keskendume liialt pankadele ja finantsjärelevalve asutustele, ning unustame, et politsei peab paremini koostööd tegema ja audiitorid samuti. Peame vaatama terviklikku süsteemi," rääkis Thedeen.

Mitmed Põhjamaade pangad, eelkõige Danske Bank, aga ka Swedbank ja Nordea, on sattunud kriitika alla nende Balti riikides asuvaid filiaale läbinud kümnetesse miljarditesse ulatuva kahtlase raha voogude tõttu. Kriitikute hinnangul ei teinud riikide finantsjärelevalved piisavalt võimaliku rahapesu takistamiseks, kuid need vastavad, et neid takistasid ebapiisavad reeglid.

Eesti finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler viitas näiteks, et Eestis on seni maksimaalne trahv kõigest 32 000 eurot. Rootsi võimud karistasid 2015. aastal regiooni suurimat panka Nordeat nõrkade rahapesuvastase kontrolli eest 50 miljoni krooni ehk umbes 5 miljoni euro ulatuses.

Rootsi finantsjärelevalve leppis veebruaris Eesti, Läti ja Leedu kollegidega kokku tihedamas koostöös, kui regiooni tabanud rahapesuskandaali lisandusid süüdistused ka Swedbanki vastu. Finantsregulaatorid peavad juba praegu regulaarselt kohtumisi Euroopa Keskpangas.

"Peaksime vaatama süsteemi, kuidas selle järelevalve töötab," rääkis Läti finants- ja kapitaliturgude komisjoni juht Peters Putnins lehele. "Lõpuks peaks olema paigas Euroopa lahendus rahapesuga võitlemiseks, rahvusvahelise kehandiga, mis koordineerib finantsuurimise üksusi. See on ainus tee, kuidas me saame ühtlustada rahapesuvastast tegevust Euroopa riikides," lisas Putnins.

Kessler lisas Financial Timesile, et seni pole piisavalt käsitletud eri riikide õiguskaitseasutuste koostööd. "Kas nad teevad piisavalt koostööd, vahetavad teavet piisavalt kiiresti? Kas nad on piisavalt motiveeritud koostööd tegema? Võib-olla on siin ruumi keskse asutuse jaoks," rääkis Eesti finantsinspektsiooni juht.