Norra endise prokuröri poolt Swedbankile koostatud raporti kohaselt olid aastatel 2008-2018 olulised puudused Swedbanki kõrge riskiga mitteresidentide ärile rakendatavates rahapesu vastaste kohustuste rakendamises.

Nende peamiselt Venemaa taustaga klientide pangast läbi liigutatud 135 miljardit eurot ei olnud kõik hämar raha, vaid kogukäive.

Swedbank summa osas lehele kommentaare anda ei soovinud.

Pank ütles SVT-le, et siseraport on järjekordne näide sellest, kuidas Swedbank on kaasanud pangavälist abi, selleks et selgitada kas panka on varasemalt kasutatud rahapesuks. Pank lisas, et raport on antud kasutuseks regulaatoritele ja ka panga palgatud konsultatsiooniettevõttele Forensic Risk Alliance, mis uurib samuti võimaliku rahapesu Swedbankis.

Pank märkis, et kõrge riskiga kliente oli panga Eesti harus vaid 653, võrreldes 900 000 muu kliendiga. Lisaks vaid 10 protsendi panga hoiustest aastatel 2011-2014 olid mitteresidentide hoiused, sealhulgas kõrge riskiga klientide hoiused.

Siseraportis sisaldunud tabeli kohaselt liikus pangast kõrge riskiga mitteresidentide kontodelt läbi 2008. ja 2017. aastal viis miljardit eurot, 2009. ja 2010. aastal 10 miljardit eurot, 2011., 2013. ja 2014. aastal 15 miljardit eurot, 2012., 2015., ja 2016. aastal 20 miljardit eurot ning null eurot 2018. aastal.

Rootsi ringhääling SVT teatas teisipäeval, et Swedbanki siseraport jõudnud järeldusele, et pank on oma Eesti harus jätnud märkimisväärses mahus täitmata rahapesuvastaseid kohustusi.

Swedbank plaanib rahapesukahtluse valguses tugevdada nõukogu ning ettevõtte nimetamiskomitee tegi ettepaneku laiendada nõukogu koosseis seniselt üheksalt kümne liikmeni.

Veebruari lõpus teatas Rootsi ringhäälingu saade "Uppdrag ganskning", et Swedbank on seotud Danske juhtumiga. Täpsemalt väideti, et aastatel 2007-2015 liikus Swedbanki ja Danske Banki Balti üksuste vahel 40 miljardit Rootsi krooni ehk 3,8 miljardit eurot küsitava taustaga raha. Swedbanki puudutavaid küsimusi uurivad ka Eesti kui ka Rootsi finantsinspektsioon.