Välisluureamet tunnistab, et Venemaa on sajandeid kasutanud õigeusklike kaitsemise vajadust ettekäändena sekkumiseks teiste riikide ellu.

"Stalini ajal püüdis nõukogude režiim kommunistliku terrori all tohutult kannatanud õigeusu kiriku riismeid kasutada oma elanikkonna ja välisriikide mõjutamiseks, mistõttu kirik allutati eriteenistustele. Kremli propagandale sobib Vene Õigeusu Kirik Venemaa kujuteldava pehme jõuna."

Ukrainas oli Vene Õigeusu Kirik olnud siiani Kremli oluline mõjutusvahend, märgib välisluureamet.

"Selle juhtkond osales Ukraina-vastases õõnestustöös juba aastaid enne Venemaa avalikku kallaletungi Ukrainale 2014. aastal."

2018. aasta aprillis pöördusid Ukraina kahe õigeusu kiriku ja riigivõimu esindajad seetõttu palvega õigeusu kiriku vaimse juhi, oikumeenilise (Konstantinoopoli) patriarhi Barholomeos I poole palvega anda Ukraina õigeusklikele iseseisev staatus ehk autokefaalia.

"Vene Õigeusu Kirik käivitas seejärel Kremli tellimusel laimukampaania Ukraina ja Oikumeenilise Patriarhaadi vastu.

Välisluureamet märgib, et propagandakampaaniaga Ukraina õigeusu kirikule iseseisva staatuse andmise vastu liitus Vene Õigeusu Kiriku teiste filiaalide hulgas ka Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik.

"Eesotsas 2018. aasta kevadel Moskvast määratud metropoliit Jevgeniga (kodanikunimega Valeri Rešetnikov), kes Moskva Vaimuliku Akadeemia ja seminari rektorina külastas näiteks okupeeritud Krimmi juba 2014. aasta kevadel."

Venemaa vastumeetmete pakett siiski tulemust ei andnud ning 15. detsembril 2018 tuli Kiievis kokku iseseisva Ukraina Õigeusu Kiriku asutamiskogu ning valiti oma juht. 6. jaanuaril 2019 andis oikumeeniline patriarh Bartholomeos I Ukraina Õigeusu Kirikule oma tunnustusüriku - tomose.

Välisluureamet märgib, et kuigi vastutus Vene Õigeusu Kiriku lõhkumise ja nõrgestamise eest Ukrainas lasub Ukrainale kallale tunginud Venemaa juhtkonnal eesotsas president Vladimir Putiniga, jääb n-ö patuoinaks Kremli käsku hoolsalt täitnud Vene Õigeusu Kiriku juhtkond ja patriarh Kirill.

Välisluureamet viitab, et Kirilli ametijärglaseks võib tõusta metropoliidiks nimetatud Tihhon, kel on olemas ka president Putini selge soosing ning keda tuntakse oskusliku ja tasakaaluka suhtlejana.