Venemaa toetab euroskeptiliste jõudude valimist europarlamenti

Eesti välisluureameti hinnangul püüab Kreml suure tõenäosusega sekkuda maikuistesse Euroopa Parlamendi valimistesse, üritades saada võimalikult suurt osa kohtadest parlamendis Venemaa-sõbralike või euroskeptiliste poliitiliste jõudude kontrolli alla.
2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistesse sekkumisel on Kremli fookus tõenäoliselt suurriikidel, märgib välisluureamet oma aastaraportis. Nendeks riikideks on eeskätt Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia, kust on võimalik saada enim mandaate (nendest riikidest on umbes kolmandik parlamendisaadikutest) ja kus tegutsevad parteid, mis on deklareerinud euroskeptilisust või on väljendanud poolehoidu Kremli poliitikale.
Oma liitlasi toetatakse Venemaa kontrolli all oleva meedia kaudu, neile organiseeritakse tähelepanu pälvivaid kõrgetasemelisi kohtumisi ja visiite, vajadusel pakutakse varjatud rahalist abi ning diskrediteeritakse nende oponente (siseinfo varastamise ja lekitamise kaudu), sotsiaalmeedias levitatakse tahtlikult väärinfot jne.
"Senini ei ole EL-i vastased ja Vene-meelsed poliitilised liikumised oma sisepoliitiliste huvide erinevuse tõttu olnud suutelised looma töötavat katusorganisatsiooni EL-is ja Euroopa Parlamendi fraktsiooni, ent sobiva valimistulemuse korral võivad need sündida."
Arvestades Venemaalt lähtuvat julgeolekuohtu Euroopa riikidele on Eesti välisluure hinnangul täiendav risk ka see, kui Euroopa Parlamendis leidub grupp tahtlikult Kremli poliitikat edendavaid saadikuid.
"Isegi kui Venemaa ei tõmba niite nn parempopulistliku internatsionaali moodustamiseks, tahab Moskva igal juhul sellega seotud ringkondadele läheneda ja neid ära kasutada. Samamoodi on Moskva tegutsenud ka varem Euroopa Liidus tekkinud poliitiliste ühendustega, keda Kreml oma potentsiaalseks liitlaseks peab. Näiteks on Venemaa kasutanud AfD ja Lega poliitikuid, kes on järjepidevalt nõudnud EL-i Vene-vastaste sanktsioonide tühistamist."
Välisluureamet märgib, et europarlamendi liikmed valitakse kõikides liikmesriikides proportsionaalse valimissüsteemi alusel, mis soodustab väikeste ja marginaalsete erakondade pääsemist esinduskokku.
"Tavapäraselt madal valimisaktiivsus suurendab omakorda tõenäosust, et tugevamalt motiveeritud poliitilised jõud toovad oma pooldajad valimiskastide
juurde ning Venemaal on võimalik väiksema, kuid kontsentreeritud ressursiga mobiliseerida enda vajadustele vastavat valijaskonda."
Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 26. mail.
Toimetaja: Urmet Kook