Venemaa kasutab patriootlikke häkkereid ({{commentsTotal}})

Küberrünnak.
Küberrünnak. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Kacper Pempel

Vene eriteenistuste viimase aja üks levinuim töövõte on ise küberkurjategijaks maskeeruda või küberkurjategijad enda kasuks tööle panna.

Välisluureameti aastaraportis kirjutatakse, et Venemaalt lähtuvaid küber- ja infooperatsioone juhitakse enamasti eriteenistustest eesotsas FSB ja GRU-ga.

"Venemaa vaenuliku kübertegevuse osa on ka nn patriootlikud häkkerid, kes pealtnäha ei ole Venemaa riiklike huvide ja eriteenistustega seotud, kuid aktiveeruvad alati sõjalise või geopoliitilise konflikti ajal, kus on mängus Venemaa huvid."

Patriootiliste häkkerite peamisteks töövõteteks on veebilehtede rikkumine, teenusetõkestusrünnakud, aga ka valeinfo levitamine eesmärgiga häirida riiklikult ja ühiskondlikult olulisi teenuseid.

"Sellist tegevust saab tänini täheldada Ukrainas, kõige hiljutisematest näidetest Kertši väina konflikti ajal. CyberBerkuti operatsioonide ulatus Ukrainas, alustades ummistusrünnetest ja andmete lekitamisest ning lõpetades psühholoogiliste operatsioonide ja rünnakutega riigi kriitilisele taristule, viitab selgesti juhindumisele Venemaa riiklikest huvidest."

Kontroll Vene interneti üle

Välisluureamet nendib, et Venemaa eriteenistuste ja patriootlike häkkerite sihtmärk ei ole ainult Venemaa ebasoosingusse sattunud naaberriigid, sarnaselt tegutsetakse ka Vene internetis.

"Nii FSB kui ka teised Vene interneti kontrolliorganid on hakanud varasemast märgatavalt aktiivsemalt võitlema n-ö ebasobiva sisuga. Nii Vene eriteenistuste, trollide kui ka patriootlike häkkerite sihtmärgiks on Venemaa opositsioonilised uudisväljaanded, blogijad, poliitikud ja ajakirjanikud."

Avalikkuse ette on jõudnud juhtumeid, kus Vene eriteenistused on püüdnud õngitsuskirjade ja kaevurünnete abil nende postkastidele ligi pääseda ja seejärel
kompromiteerivat infot lekitada, selleks et nende tegevust takistada ja usaldusväärsust õõnestada.

Eesti välisluureamet märgib, et üldistatult võib öelda, et Vene küberruumis ei toimu midagi, ilma et eriteenistused eesotsas FSB-ga seda teaks ja kontrolliks.

Küberrünnakud Eesti vastu

Raportis kirjutatakse, et Eesti vastu on aegade jooksul ühel või teisel moel huvi tundnud eriteenistuste küberluure. Ründajatele pakub Eesti huvi nii omaette kui ka Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigina.

"Eesti-vastase küberluure eesmärk on saada ligipääs välissuhtlust puudutavale informatsioonile, riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide tööalastele dokumentidele, nimedele ja e-posti aadressidele. Vene küberluure sihtmärgid
Eestis on ministeeriumid (eelkõige välis- ja kaitseministeerium), kaitsevägi
ja kaitseliit, samuti siin paiknevad NATO liitlasüksused."

Välisluureameti teatel kasutatakse saadud informatsiooni aktiivselt ka uute õngitsuskampaaniate sisendi ja lähteplatvormina – kõik selleks, et ametnike töö-, aga ka erapostkastidesse jõudvad õngitsuskirjad oleksid võimalikult tõhusad.

Toimetaja: Urmet Kook



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: