Neljandat korda välja antud aastaraportis tõdeb välisluureamet, et oht ei tulene ainult asümmeetrilisest, varjatud või poliitilisest tegevusest, vaid on ka potentsiaalne sõjaline oht. Amet jälgis ja analüüsis Venemaa relvajõudude kõiki sõjalisi õppusi viimasel aastakümnel ja tõi välja, et Venemaa relvajõud harjutavad pidevalt ulatuslikku sõda NATO-ga.

Teiseks tõdeb välisluureamet, et sõjaline konflikt NATO-ga saab Venemaa relvajõudude hinnangul alguse nn värvilisest revolutsioonist mõnes tema naaberriigis, eelkõige Valgevenes.

"Kui president Aleksander Lukašenka enda või tema režiimiga peaks midagi ootamatut juhtuma, on meie hinnangul suur oht, et Venemaa sekkub varakult sõjaliste meetmetega, selleks et vältida Valgevene muutumist Lääne-meelseks demokraatlikuks riigiks," kirjutatakse raportis.

Välisluureameti hinnangul on aga just Balti riigid see osa NATO-st, mida Venemaal on potentsiaalses kriisisituatsioonis kõige lihtsam rünnata, selleks et sõjaliste  jõudude tasakaalu Läänemerel endale soodsamas suunas kallutada.

"Seega peab eesti olema valmis Venemaa sõjaliseks rünnakuks ka siis, kui konfliktialged on mujal. Vaenu õhutamisega kohalike rahvusgruppide vahel Balti riikides üritab venemaa hoida enda jaoks ettekäänet sekkumiseks."

Vene tsiviillaevad teevad luuret

Välisluureamet märgib, et potentsiaalset julgeolekuohtu kujutab ka Venemaa tsiviillaevandus. Nimelt täheldas välisluureamet Venemaa tsiviillaevade kummalist käitumist - need üritavad siseneda teiste riikide mereväeõppuste piirkonda või laevaliikluseks suletud piirkonda, nagu uue sõjatehnika katsetuslaad või mereväebaaside naabrus.

"Järjest sagedasemad on katsed siseneda ilma loata teiste riikide territoriaalvetesse ettekäändega leida tormivarju või parandada tehnilisi rikkeid. Selline käitumine eristub selgelt teistest harilikest tsiviillaevadest."

Kõik Venemaa riigiasutustele või ettevõtetele kuuluvad ning Venemaa lipu all sõitvad laevad on arvel mobilisatsioonireservina ning õppustel harjutatakse nende ümberseadistamist sõjalaevastiku abilaevadeks. Venemaa lipu all sõitvate laevade meeskondadele on siiani kohustuslik ka lahinuväljaõpe.

Valgevene ja Ukraina mõjutamine

Venema ja Valgevene pidevad majandustülid ning Valgevene katsed ajada iseseisvat välispoliitikat on pannud Venemaa muretsema oma mõjuvõimu pärast Valgevenes ning suurendama survet Valgevene juhtkonnale. Seda tehakse välisluureameti teatel ka läbi Vene meedia.

"2018. aastal avaldati mitu kriitilist artiklit president Lukašenka kohta, näiteks süüdistati teda Ukraina meelses välispoliitikas ja levitati infot tema töövõimetuse kohta teda väidetavalt tabanud insuldi tõttu. Ühtlasi on regulaarselt ilmunud artikleid Putini rahulolematusest Lukašenka tegevusega ning sellest, kuidas Kreml uurib võimalusi Lukašenkat võimult kukutada lähenevatel (hiljermalt 2020. aastal - toim) parlamendi- ja presidendivalimistel."

Ukraina puhul toob raport välja, et Venemaa jätkab jõupingutusi, et tuua Ukraina tagasi Venemaa mõjusfääri või vähemalt raskendada riigi edasist lähenemist Euroopa Liidule ja NATO-le.

Välisluureameti aastaraport on täismahus kättesaadav välisluureameti kodulehel.