ERR Lätis: ka uus valitsus ei kavanda kohustuslikku ajateenistust ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Läti uus valitsus ei kavatse kehtestada kohustuslikku ajateenistust. Üha rohkem lätlasi tahab osaleda nii vabatahtliku Maakaitse kui ka palgalise kaitseväe õppustel.

Keeruline olukord maailmas on viimasel ajal kordades suurendanud lätlaste huvi osaleda Zemessardze ehk Maakaitse tegevuses või osaleda väljaspool seda toimuvail kaitseväe õppustel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Läti kaitsekontseptsiooni järgi on riigil rahuajal 17 500 väljaõppe saanud sõjaväelast, neist 8000 maakaitsjat ja 3000 reservisti.

Läti seadusandlus on aga seni olnud rahva kodumaa kaitse huvist pisut maas. Seim on nüüd seadusi mitut puhku muutnud ja viimati alles läinud nädalal heaks kiidetud muudatused peaks motiveerima ettevõtjaid oma töötajaid õppuste ajaks vabastama ja reguleerib riigipoolse rahalise kompensatsiooni andmist.

"Toetame vabatahtlikku Maakaitse organisatsiooni. Selle liikmeskond on viimasel ajal väga-väga palju kasvanud. Seetõttu leiame, et meie kaitsesüsteem pole end veel ammendanud, näeme palju võimalusi seda parandada. Me ei näe mõtet kaitsekorraldust muuta, kui praegune süsteem hästi areneb," rääkis kaitseminister Artis Pabriks.

Kuigi Adažis paikneva Põhjadiviisi staabi ja selle ümber kogu diviisi loomise järel suureneb veelgi Läti ja Eesti kaitsekoostöö, ei kaalu ka uus valitsus kohustuslikku ajateenistust.

"Me ei lähe Eesti teed. Läti ei kavanda kohustuslikku ajateenistust. Kavandame teisi arenguvõimalusi, mis on seotud Zemessardze, heal tasemel reservväelaste koolitamise ja muidugi professionaalse armeega. Kuid et olla siil, keda ei lõvi ega tiiger saa puutuda, plaanime riigis kehtestada kõikehõlmava kaitsesüsteemi. See tähendab, et vaatame nii kaitse- kui ka turvalisuse seisukohalt üle kõik Läti valdkonnad - olgu see transport, tervishoid või haridus. See peaks meie kaitsesüsteemi sõjalist võimekust oluliselt tõstma," selgitas Pabriks.

Osa uue ja ka eelmise valitsuse liikmeid leiab, et Läti panus kaitsekulutustesse võiks olla ka suurem kui kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: