Läti sai esmaspäeval 101-aastaseks. Daugava kaldal toimunud pidulik paraad näitab seda, et lätlased panustavad armee arengus järgmisel aastal eelkõige kahele asjale - üks on lahinguvõime tõstmine ja teine on üleüldine riigikaitse, mida peetakse alternatiiviks kohustuslikule ajateenistusele, vahendas "Välisilm".

"Kohustuslik ajateenistus on üldisest riigikaitsest kindlasti kallim," ütles peaministri asetäitja, kaitseminister Artis Pabriks.

Üleüldine riigikaitse hõlmab kõiki valdkondi ja peaks looma ühiskonnas valmisoleku kõigiks kriisideks, ka küberjulgeolekuks.

"Meil on kohustusliku ajateenistuse alternatiiv - kogu Lätit hõlmav riigikaitsesüsteem. See tähendab ühelt poolt kaitseväge ja kaitseorganisatsiooni Zemessardze ning teisalt ettevõtjaid. Kaasame ka valitsusväliseid organisatsioone ja kodanikuühendusi. 2024. aastast viime kõigis koolides sisse kohustusliku riigikaitseõppe. Kui suudame selle kõik ellu viia, on meil alternatiiv kohustuslikule ajateenistusele. See tõstab meie tegevuse kvaliteeti ja samas rajaneb vabatahtlikkusel," selgitas Pabriks.

"Kooskõlastame kriisiõppusi, väljaõpet kõigi riigiasutuste, omavalitsuste ja teiste organisatsioonide vahel. Mina kui peaministri asetäitja olen üldise riigikaitse eest vastutav. Mõnes mõttes võib seda pidada ka totaalkaitseks. Oleme siin eeskuju võtnud Põhjamaadest - Soomest, Rootsist, aga ka Šveitsist. Oleme Lätis välja töötanud oma mudeli ja loodame selle edukalt ellu viia," lisas ta.

"Läheme oma teed. Tugevdame professionaalseid sõjaväelasi ja vabatahtlikke organisatsioonist Zemessardze. Nii suudame tagada väljaõppe kõrge taseme. Vabatahtlikena kutsume teenistusse reservväelasi, keda varem pole nõnda kaasatud. Anname Läti kodanikele võimaluse valida - kas liituda Zemessardzega, minna professionaalsesse teenistusse või läbida vaid vabatahtlike reservväelaste kursuse. Uksed on kõigile avatud. Töötame selle nimel, et Läti ühiskonnal tekiks rohkem võimalusi riigikaitses kaasa lüüa," kõneles Läti kaitsejõudude komandör kindralleitnant Leonids Kalninš.

Läti eraldab ka järgmisel aastal riigikaitsele kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ehk 664 miljonit eurot. Eelmise aastaga võrreldes on tõus ligi 30 miljonit. Suurem osa eelarvest kasutatakse palkadeks ja investeeringuiks.

Prioriteedid on lahinguvalmiduse tõstmine, õppused ja uue tehnika soetamine. Tugevdatakse mehhaniseeritud jalaväebrigaadi, loodetakse tõsta vabatahtliku kaitseorganisatsiooni Zemessardze reageerimiskiirust ja oskusi ning parandada riigi õhukaitset. Rohkem hakatakse kasutama Läti eri paigus asuvaid polügoone. Tähtsad on ka noored - kaitseorganisatsiooni Jaunsardze areng ja riigikaitseõpe koolides.

"Kaitseväelaste arv on viimaseil aastail kasvanud. Oleme arendanud Zemessardzet ja ka nende isikkoosseis on suurenenud. Kuid minu meelest pole mitte see peamine. Tähtsaim on, et muutume kaasaegsemaks, õpime, omandame kogemusi sellest, mis toimub mujal maailmas. See kõik aitab meie arengule kaasa," rääkis Kalninš.

Lätis on ammu mõistetud, et julgeolek ei tähenda ainult tugevat armeed, vaid see eeldab ka ühiskonna paremat informeeeritust, kaasamist, teadmisi, kus ja kuidas saab keegi oma riigi kaitsevõime arengusse panustada.

Seda võis näha ka tänasel paraadil, kus kaitseväelaste kõrval osalesid piirivalvurid, politseinikud ja päästjad. Äsja loodi julgeolekuteemade ja -olukorra analüüsimiseks portaal Sargs.lv (eesti k. - valvur.lv).

"Edastame teavet, mis on esmapilgul kaitseteemadest kaugel - näiteks majandus- või sotsiaalküsimuste kohta. Mõjutavad ju need samamoodi meie julgeolekuolukorda. Seetõttu ei piira me end väga erialase teabega - et toimusid need või teised õppused ja osales nii palju inimesi. See pole meie eesmärk. Tähtis on, et Läti ühiskond oskaks orienteeruda ja oleks teavitatud kõigest, mis mõjutab julgeolekut," ütles Kalninš.

Eesti ja Läti koostöö on hea olnud

"Välisilmas" rääkisid Eesti koostööst teiste Balti riikide ja oma sõjaliste liitlastega 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Vahur Karus ja rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu.

Stoicescu ütles, et Balti riikide sõjaline koostöö on olnud väga hea juba 1990. aastatest, mil kõigil kolmel riigil oli ühine eesmärk saada NATO liikmeks.

Ta tõdes, et siiski võiks olla asju, mida saaks paremini teha, näiteks oleks võinud ühiselt sõjatehnikat hankida. Stoicescu lisas, et poliitilistest otsustest tulevad küll riikide erinevused, kuid koostöö sellepärast ei ole kannatanud.

Kolonel Karus ütles, et Balti riigid läheksid ohu korral üksteisele kindlasti appi. "Kui on agressioon, siis artikkel 5 käivitub viivutuseta," kinnitas ta.

Karus kinnitas Stoicescu sõnu, et Eesti ja Läti vägede koostöö on väga pikalt hea olnud. Sama on ka Leedu vägedega.