Eelmine Läti rahvusliku julgeoleku kontseptsioon kandis aastanumbrit 2015. Selle ajaga pole maailm Läti ümber turvalisemaks muutunud. Pigem vastupidi - lisandunud on küberjulgeoleku probleemid, mille lahendusteid on uues kontseptsioonis samuti põhjalikumalt käsitletud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Sisuliselt on see dokument põhjalik julgeolekuanalüüs ja ka tegevuskava.

Viimasel ajal räägitakse Lätis järjest enam sellest, et riigi turvalisus ei sõltu ainult palgaarmeest ja vabatahtlikust kaitseorganisatsioonist Zemessardze ehk militaarpoolest, vaid arvesse tuleb võtta ka majandusküsimusi, energiavarustust, meediamonitooringut, libauudiseid, terrorismiohtu ja kliimamuutusi. Eraldi on käsitletud sisejulgeolekut.

"Need seitse suunda pole pelgalt tavapärane käsitlus meie piirist, välisohtudest ja koostööst NATO-ga. Uues julgeolekukontseptsioonis pole midagi sellest, mis on meile loomulikult tähtis, küll kadunud, kuid põhisuund ja nüansid on muul - inforuum ja nähtamatud ohud, mida inimesed oma igapäevaelus ei märkagi," selgitas seimi rahvusliku julgeoleku komisjoni esimees, endine peaminister Maris Kucinskis.

Läti kaitseminister Artis Pabriks räägib üha rohkem kogu riiki hõlmavast kaitsesüsteemist, mis seaks kindlad ülesanded igale riigiasutusele ja omavalitsustele, aga ka erafirmadele ja elanikkonnale tervikuna.

"Peamine on mõista, et meie sõjaväelased ja ministeeriumid ei suuda tagada kõike nii, et teised saaks vaid pealt vaadata. Ei. Täiesti kindlalt tuleb kaasata omavalitsused ja nende kaudu teavitada elanikke," ütles Kucinskis.

Läti uuendab oma julgeolekukontseptsiooni mitte harvem kui iga seimi koosseisu esimesel tööaastal.