Siseministeerium plaanib politsei- ja piirivalveameti palgareformi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Politsei embleem
Politsei embleem Autor/allikas: PPA

Siseministeeriumis on kavandamisel politsei- ja piirivalveameti palgareformi, mis muu hulgas kergitaks oluliselt paljude politseiametnike eripensione ja kaotaks ametnike praegusest teenistusajast sõltuvad auastmed.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri põhipalk on ameti kõige kõrgema, 17. palgaastme järgi 2400 eurot. Politseikindralinspektori teenistusaste lisab talle veel 162 eurot, aga vääriliseks peadirektori palgaks jääb sellest väheks. Niisiis maksab amet talle veel tasandustasu, mis on isegi suurem kui põhipalk. Kokku saab Elmar Vaher 5800 eurot.

Peadirektoriga sarnaselt kujuneb suure osa politseinike töötasu. Nüüd kavatseb siseministeerium välja töötada seaduseelnõu et PPA keeruline palgasüsteem korda teha.

Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefekt Vallo Koppel rääkis ERR-ile, et tänased 17 palgaastet pärinevad ajast, mil töötasu määrati nii-öelda valdkondade järgi. Nüüd aga võiks liikuda ametnike universaalsuse suunas.

"Näiteks, kui kuskil maapiirkonnas toimub mingisugune kuriteosündmus ja sinna kohale sõidab patrull, siis tegelikult inimeste ootus ja soov on see, et kui juba politsei kohale tuli, siis ta seal ka kõik vajalikud toimingud ära teeks. Mitte ei oleks nii, et tuleb patrull, fikseerib olukorra ja ütleb, et aga nüüd meie lähme ära ja siia tuleb valveuurija või tuleb teil endal sõita linna uurija juurde," selgitas Koppel.

Niisiis pole nõnda palju erinevaid ja valdkonnast sõltuvaid palgaastmeid enam tarvis. Selle asemel plaanitakse palka kujundada rohkem püramiidi sarnaselt. Esimese astme juures on peadirektori palk, teise astme juures tema asetäitjad, siis jaokskonnajuhid ja nii edasi kuni grupijuhi ja spetsialistini välja.

Siin tuleb mängu veel üks muudatus, mille kohaselt seatakse samad tasemed politseiametnike õlakutele. Praegu on õlakutele märgitud üsna traditsioonilised teenistusastmed, olgu selleks siis nooremkonstaabel, komissar või politseimajor. Nagu Elmar Vaheri näitest näha võis, toob järjest uhkem õlak ka pisut suurema palga, aga sellised teenistusastmed teenitakse staaži, mitte vastutusrikkama ametiga. Nii võib aga tekkida omajagu segadust.

"Näiteks esmatasandi juht, grupijuht – tema teenistusaste võib olla hoopis madalam kui osadel grupi liikmetel," rääkis Koppel.

Ajakriitilisel hetkel ei pruugi abivajaja arugi saada, kes politseinike seast see vastutaja on.

Palga- ja teenistusastmete ühendamisega plaanid aga ei piirdu. Politseinikke vast kõige enam puudutav muudatus kaotaks ära tasandustasu ehk uued palgaastmed või õigemini palgavahemikud tehakse piisavalt suured, et sinna mahub kogu ametniku töötasu. Selles peidabki end politseiametnike jaoks positiivne konks. Nimelt ei võeta senist tasandustasu arvesse, kui arvutatakse välja ametnikke ees ootavat eripensioni ehk teisiti öeldes, kõrgema palga asemel tasandustasu makstes on eripensione kunstlikult allapoole surutud.

Nüüd on siseministeeriumi ja PPA mõtteviis aga muutunud ning tulevased eripensionid tõusevad keskmiselt saja euro võrra ametniku kohta. Sellest muudatusest võidavad esialgu rohkem need, kelle palgas tasandustasu suuremat rolli mängis, ehk peamiselt kõrgema palgaga ametnikud.

Vallo Koppel sõnas, et muudatuse üks peamisi käivitajaid oli riigikontroll, kes on öelnud, et tasandustasu maksmine pole lihtsalt õiguspärane, kuna niisugust lisatasu vormi pole seaduses kirjas.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: