Parlament tahab politseinikele ametis jätkamisel eripensioni alles jätta ({{commentsTotal}})

{{1550249160000 | amCalendar}}
Foto: PPA

Eripensionide kaotamine politseis jätab mitu väiksemat linna ja maapiirkonda ilma peaaegu pooltest politseinikest, uute värbamine on aga äärmiselt keeruline. Riigikogu peaks kolmapäeval heaks kiitma seadusemuudatuse, mis jätab pensioniikka jõudnud politseinikele eripensioni alles ka siis, kui nad politseis edasi töötavad.

Haapsalu ja selle lähipiirkonna turvalisuse eest vastutab praegu 55 politseinikku, 24 neist ehk pea pooled lähevad lähiaastatel pensionile. Üks neist on piirkonnapolitseinik Vello Vichterpal, kes saab kahe aasta pärast 50-aastaseks. Just 50 on see vanus, mis lubab politseiniku pensionile, kui tal on selja taga pikk politseistaaž, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Mina alustasin oma politseinikukarjääri 1991. aastal 20-aastaselt ja vahepeal kaks aastat olin küll süsteemist eemal, aga praeguseks on mul 26 aastat staaži. Kõik selle aja olen olnud piirkonnapolitseinik. Ja loomulikult, kui võetakse vastu seadus, et väljatöötatud pensioniga saab politseis edasi töötada, siis oleks see üks põhjus, miks edasi töötada," rääkis Vichterpal.

Ka Valga, Võru ja Põlva piirkonna politseinike read jäävad üsna hõredaks, kui sealsed 50. eluaastates politseinikud endale uue töö leiavad, kus saab nii palka kui ka säilib eripension. Pensionileminejaid on seal üle 30 protsendi.

Kaod on kõige suuremad uurijate, piirivalvurite, patrullpolitseinike ja piirkonnapolitseinike seas.

"Ühe politseiniku väljaõpe maksab 20-40 000 eurot, pluss palgaraha. Irooniline selle asja juures ongi, et tegelikult pooled nendest pensionile suunduvatest politseinikest töötavad mujal edasi ehk meie võtame uue palgaga inimese tööle, aga nemad saavad palka ja pensioni mujal nagunii," selgitas PPA peadirektori asetäitja Janne Pikma.

"Aktuaalne kaamera" küsis, kui paljud eripensioni säilides üldse jätkaksid.

"Me viisime läbi siseveebi vahendusel uuringu, kus vastas 1700 täna töötavat politseiametnikku ja küsimus oli väga lihtne: kas sa jätkaksid. Ja kindlasti jätkaks või pigem jätkaks valis vastuseks üle 60 protsendi politseiametnikest," kinnitas Pikma.

Ta ütles, et uute politseinike värbamiskonkursse on järjest rohkem ebaõnnestunud, mis tähendab, et 1000 politseinikku pensionile minejate asemele leida pole reaalne. Eriti keeruline on leida politseinikke maapiirkondadesse, sest politseikooli lõpetanud eelistavad tööd teha Tallinnas ja Harjumaal.

"Eks me kõik siin, Eestis maadleme samade probleemidega - meie palgatase on järjest paranenud, kuid kui võtta eelmisel aastal läbi viidud uuring noorte hulgas, siis palgaootus on 1500 eurot neto tudengite hulgas ja sellist palgataset me täna ei saa lubada," tõdes Pikma.

Kui riigikogu tuleval kolmapäeval politseinikele eripensionid alles jätab, on see siiski ajutine lahendus, sest täna alustavaid noori politseisse enam eripensioniga ei meelita.

Enim politseinikke võib pensionile minna Haapsalu ja Narva jaoskonnast

Lähema viie aasta jooksul võib kõige rohkem politseinikke pensionile minna Lääne prefektuuri Haapsalu jaoskonnast. 44 protsendi sealsete politseinike ees on siis küsimus, kas jätkata politseinikuna või võtta vastu tavalisest kõrgem eripension ja jätkata näiteks mõnes muus ametis.

Narva politseijaoskonnast võib järgmise viie aasta jooksul pensionile minna 37 protsenti politseinikest. Rakvere jaoskonnast on õigus pensionile minna 31 protsendil ja Viljandi politseijaoskonnast 30 protsendil politseinikest.

Veidi alla kolmandiku politseinikest võib lahkuda nii Kuressaare kui ka Paide jaoskonnast.

Pärnu politseijaoskond võib viie aasta jooksul ilma jääda igast neljandast politseinikust.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: