Uuring: järsu aktsiisitõusu või -langetamise mõju on võimatu prognoosida ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1552565160000 | amCalendar}}
Foto: Priit Luts/ERR

Aktsiisimäärade järsu tõusu ja langetamise mõju on sama hästi kui võimatu prognoosida ning seetõttu tuleks aktsiisipoliitikat kujundades vältida nii suuri tõuse kui ka langetamisi, selgus PricewaterhouseCoopers Advisorsi ja statistikaameti läbi viidud uuringust.

Uuringus vaadeldi aktsiisipoliitika mõju Eesti majandusele, keskendudes mootorikütustele, tubaka- ja alkoholiaktsiisile.

Uuringu järgi on aktsiisimäärade järsul tõusul ja langetamisel ennustamatu mõju, mida on sama hästi kui võimatu prognoosida. Seetõttu tuleks aktsiisipoliitikat kujundades vältida nii suuri tõuse kui ka langetamisi.

"Esimene oluline tähelepanek on see, et aktsiisipoliitika tegemisel, eriti muudatuste tegemisel on kindlasti vaja nii ära otsustada kui ka selgemalt kommunikeerida, mis on aktsiisipoliitika peamine eesmärk," ütles PricewaterhouseCoopers Advisorsi juhtivkonsultant Erki Mägi uuringu tutvustusel.

Ta rääkis, et EL-i vaates ei ole piirikaubanduses midagi halba - see on kaupade vaba liikumise aluspõhimõte ja sellest tulenevalt on meie lähiriigid saanud aru, et aktsiisipoliitikat ei saa teha teistest riikidest eraldiseisvalt.

"Piirikaubanduse negatiivset mõju on keeruline ohjata ja piirikaubandust on pea võimatu tagasi keerata. Taani-Saksamaa 45 aasta pikkune kogemus ning Norra-Rootsi ja Rootsi-Taani 20-aastane kogemus näitavad, et see ei ole õnnestunud: pigem on riikide eesmärgiks saanud piirikaubanduse kasvu vältimine," seisab uuringus.

Eesti ja Läti vaheline piirikaubandus ei puuduta ainult aktsiisikaupu – juba varem on Eesti tarbijad sealt ostnud ka ehitusmaterjale ja aiakaupu. Kui selliste kaupade hinnavahed püsivad, ei aitaks ka aktsiisimäärade langetus olulisel määral vähendada piirikaubandust.

Uuringus toodi välja, et aktsiisikaupadega seotud ettevõtete kasumid on aastatel 2015-2017 saanud aktsiisipoliitika tulemusena tuntava löögi. Kui majanduses tervikuna on ettevõtete kasumid sel perioodil kasvanud, siis aktsiisikaupade äriga seotud ettevõtetel on need tunduvalt langenud. 

Samuti ilmnes, et kuigi Lätiga piirnevates maakondades on jaemüüjate hõive kokku kasvanud, siis väikesed, alla 20 töötajaga alkoholi- ja tubakatoodete jamüüjad olnud selles piirkonnas olulised hõives kaotajad.

Uuringus puuduvad andmed 2018. aasta kohta.

"Indikatsioonid lubavad oletada, et need numbrid, mida analüüsisime 2017. aasta näitel, eelduslikult süvenevad 2018. aastal, kuna nii alkoholi, tubaka kui ka kütuse kogused eelduslikult turul kukuvad," selgitas Erki Mägi "Aktuaalsele kaamerale".

2018. aastat peeti analüüsis aktsiisipoliitika ja piirikaubanduse peamiste mõjude avaldumise aastaks.

Analüüsi käigus töötati välja mudel, mille abil plaanitavate aktsiisimuudatuste laiemat sotsiaalmajanduslikku mõju hinnata.

Analüüsi "Aktsiisipoliitika riskid, võimalused ja mõju majanduskeskkonnale piirikaubanduse tingimustes" viis läbi PricewaterhouseCoopers Advisors koostöös statistikaametiga oktoobrist 2018 kuni märtsini 2019 rahandusministeeriumi tellimisel.

Uuring läks koos käibemaksuga maksma 98 280 eurot.

 

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: