Putin allkirjastas riigisümbolite teotamise vastase seaduse
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas seadustepaketi, millega muutub karistatavaks riigisümbolite teotamine.
Seaduspakett ilmus esmaspäeval ametlikku õigusteabeportaali.
Seadus muudab karistatavaks ühiskonda, riigisümboleid ja ametivõime solvavad avaldused.
"Seadusega karistatakse IT võrgustikes, sealhulgas internet, sellise teabe avaldamist, mis solvab sündsusetult inimväärikust ja moraali ning näitab välja ilmselget austuse puudumist ühiskonna, riigi, Vene ametlike riigisümbolite, põhiseaduse ja ametivõimude vastu," seisab dokumendis.
"Karistus selle eest on 30 000-100 000 rublane haldustrahv, välja arvatud juhul kui säärane käitumine kujutab endast kriminaalkuritegu."
Seaduse alla ei lähe juhtumid, mis on käsitletavad Vene haldusrikkumiste seadustiku artikli 20.3.1 ehk "vaenule õhutamine või inimväärikuse alandamine" alusel.
Korduva rikkumise korral on karistuseks ette nähtud 100 000-300 000 rublane trahv või kuni 15 päeva vangistust.
Sellised teod "isiku poolt, kes on varem sarnase haldusrikkumise eest karistatud rohkem kui kaks korda," on karistatavad 200 000-300 000 rublase trahvi või kuni 15 päevase vangistusega.
Seaduses märgitakse, et Vene prokuratuuri tuleb teavitada igast sellisest juhtumist 24 tunni jooksul.
Putin allkirjastas ka võltsuudiste keelamise seaduse
Venemaa president allkirjastas seadustepaketi, mis lubab ametnikel trahvida või blokeerida veebiportaale võltsuudiste avaldamise eest.
Meediavabaduse ühendused peavad seda tsensuuri kehtestamiseks.
Seadus jätab prokuröride otsustada, mis võltsuudisena arvesse läheb. Võltsuudise tuvastamisel saab meediajärelevalvele nõuda väljaannetelt uudise kustutamist.
Nõudmistega mittenõustuvad veebilehed võidakse seaduse järgi blokeerida.
Kui rikkumine viib tõsiste tagajärgedeni nagu surm või mäss, saab portaali trahvida ka kuni 1,5 miljoni rublaga (20 000 euroga).
Eelnõu autorid ütlesid, et internetis levivad võltsuudised võivad viia rahutusteni ja õõnestada riigi julgeolekut.
Seaduse ajendiks oli tööstuslinnas Magnitogorskis 31. detsembril aset leidnud gaasiplahvatus, milles varises kokku 10-korruselise korterelamu üks trepikoda ja hukkus 39 inimest.
Uudisest ilmus mitmeid versioone, kus ühtedes ütlesid ametnikud, et see oli gaasiplahvatus, kuid osa sõltumatuid väljaandeid spekuleerisid, et see võib olla terrorirünnak.
Kaks nädalat pärast plahvatust võttis selle eest vastutuse äärmusrühmitus ISIS.
Kriitikute sõnul on eelnõu ebamääraselt sõnastatud, mis võimaldab eelnõu kuritarvitada ja teha opositsioonilistele ajakirjanikele olukorra veelgi raskemaks.
Seadus ilmus ametlikku õigusteabeportaali.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS