Võimalik stsenaarium: pesukarud hakkavad Eestis looduses pahandust tegema

Foto: Wikimedia Commons.

Tallinna loomaaias võib imetleda pesukarusid vaid niikaua, kui loomakestel eluiga jätkub. Uusi isendeid enam sisse tuua ei tohi, sest nad kuuluvad Euroopas invasiivsete võõrliikide ehk sissetungijate nimekirja.

Põhja-Ameerikast pärit pesukaru võib suure arvukuse puhul muutuda nuhtluseks asulates, kus levitavad haigusi, kuid hävitada ka looduses linnupesi. Eestis pesukaru vabas looduses pole leitud, kuid Leedus nende populatsioon aeglaselt suureneb.

Pesukarusid võib Eestis imetleda loomaaias. Kuid Leedus on neid loomakesi leitud juba viimase 10-15 aasta jooksul loodusest. Esimesed isendid lasti maha Ida-Leedus raudtee lähedal. Leedu jahiseltsi juht oletab, et pesukarupere sõitis jänest - Poolast Leetu rongiga.

Leedu jahi- ja kalameeste seltsi tegevjuht Eugenijus Tijuas ütles, et loomad võisid loodusesse jõuda rongiga sõites. "Ta ronis viljavagunisse ja selles raudteesõlmes, kus teda tulistati, ronis välja. Seal oli emane koos kahe pojaga."

Seni pole pesukarud Eestisse rännanud. Ka Leedus pole neid massiliselt. Kuid võõrrändurid liiguvad. Šaakalit nähti kõigepealt Eestis. Nüüd on ta levinud edasi ka Lätti ja Leetu.

"Massidest praegu rääkida ei saa. Kuid tõsiasi, et neid on nähtud juba tervel Leedu territooriumil, viitab sellele, et leviala suurenemise võimalus on olemas. Kui meil juba pesukaru on olemas, võib ta jõuda ka Lätisse ja Eestisse," märkis Tijuas.

Kuidas selline mõmmik kahjulik on? Levinud on videod laastamistööst asulates. Loom tuhlab prügis ja võib levitada nakkusi. Kuid ta laastab ka metsikus looduses.

"Eriti just lindudega võib tekkida probleem, kuna nad ronivad puuõõnsustesse ja igale poole ning oma pikkade küünte ja käpakestega saavad pesukarud väga palju hävitada linnumune," nentis Tallinna loomaaia juhtivspetsialist Anne Saluneem.

Ulukispetsialist Peep Männil ei pea pesukaru ohtu Eesti loodusele praegu suureks, kuna loomake ei ole nobe rändama ja Läti on vahel. Kui ta peaks meile jõudma, lisatakse ta jahiulukite nimekirja.

"Kui vaadata veel kliima soojenemist ja niimoodi, siis võiks arvata, et ta kunagi siia jõuab. Mingil moel. Suurem tõenäosus on, et inimene ta ikkagi siia toob. Või lahti laseb," rääkis Männil.

Pesukaru paljuneb kiiresti - perel võib olla aastas kümmekond poega. Vaenlastel on teda keeruline püüda, sest ta põgeneb puu otsa. Loota tuleb, et ta ei leia Eestisse tulekuks viljavagunit nii hõlpsasti nagu Poolast Leetu reisimiseks.

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: