Miks on ühekordsed plasttooted saatanast?

Kui me kasutame loodusvara, valmistame sellest toote, mille hiljem viskame minema, siis meie maakera ei pea sellele vastu, kuna taolise tarbimise maht muudkui kasvab. Muidugi võib öelda, et korjame ühekordsed plasttooted kokku, töötleme ringi, aga tegelik elu näitab kahjuks midagi muud. On riikide ülene probleem – plastikreostus satub tohututes kogustes keskkonda ja keegi ei saa sellest enam jagu.

Ookean on plastikut täis, vaalad surevad.

Jah. Kui oli Eesti eesistumine Euroopa Liidus, ütlesin ühel üritusel, et aastal 2050 on meres plastikut rohkem kui kalu. Tookord viskasid paljud nalja, sest see tundus uskumatu. Aga hiljuti oli uudis, et leiti vaal, kelle kõhus oli 40 kilo plasti.

Ja miks siis ÜRO keskkonnaassamblee, kes kogunes Keenia pealinnas Nairobis ei otsustanud nende keelustamist?

Sest ÜRO asjaajamine on vaevaline, riigid on väga erinevad, riikidel on oma mured ja oma huvid...

173 riiki ja 5000 delegaati...

Jah. Kuna oli ajalooline hetk, et Eesti keskkonnaminister valiti kaks aastat tagasi ÜRO keskkonnaassamblee seekordseks presidendiks, oli minu kohustus esitada ministrite deklaratsiooni tekst. Algne tekst oli paljudes punktides jõulisem ja konkreetsem, mitte ainult plastiku teemal. Üks minu suur eesmärk oli jõuda võrreldavate keskkonnaandmeteni. Praegu on probleem selles, et riigid esitavad neid erineval kujul ja need ei ole võrreldavad.

Konkreetsed tähtajad suutsin kinni hoida kahes kohas – ühiste andmete esitamine alates aastast 2025 ja ühekordsete plasttoodete vähendamine aastast 2030.

Paljud oleksid tahtnud rohkemat, aga see on maailmas esimene kord, kui ühekordsete plasttoodete vähendamiseks saavutati mingigi kohustuse võtmise kokkulepe.

Mis peaks juhtuma aastal 2030 – vähendame ühekordseid plasttooteid 50 protsenti?

Ma sain sisse väljendi "oluline vähendamine". Täna need kogused muudkui kasvavad ja kui saavutatakse murdepunkt vähenemise poole, siis on ka see kõva sõna.

Alguses pakkusin mina ühekordsete plasttoodete kasutusest väljaviimist tähtajaga 2021. Siis sain aru, et seda ei võta keegi tõsiselt ja hoidsin pikalt kinni aastast 2025.

Aga USA oli vastu ja see sai määravaks?

2025. aasta suhtes oli mul palju toetajaid, aga palju riike võitles tõsiselt vastu ja oli riike, kes ütlesid, et saavad deklaratsiooni toetada ainult juhul, kui ma võtan välja konkreetsed tähtajad.

USA oli aastale 2025 vastu?

Ei ole hea tava hakata nüüd riik riigi haaval nokkima, et kes täpselt midagi ütles.

Kas Prantsusmaa president Emmanuel Macron oli teie paadis?

Jah.

Kuidas siis jõudis Euroopa Liit mullu detsembris otsuseni, et ülejärgmisest aastast ei tohi ühenduses müüa mitmeid ühekordseid plasttooteid, sh ühekordsest plastist taldrikud ja söögiriistu?

Euroopa Liit suudab suhteliselt kiiresti otsuseid vastu võtta. Mul on ju värske kogemus EL-i keskkonnavaldkonna eesistujana. Kui võrdlen ÜRO-ga, siis on see väga-väga erinev protsess – rääkida läbi Boliivia, Saudi Araabia, Hiina, Jaapani, USA ja veel paljudega või leppida kokku Euroopa Liidus, kes suudab tegutseda palju kiiremini ja otsustavamalt.

Näiteks Nairobis ühe suure riigiga rääkides oli mul selline omavaheline vestlus, et nende keskkonnaministeerium toetab väga minu seatud eesmärke, aga tööstusministeerium on igal juhul vastu. Euroopa Liidus on aga kokku lepitud, kuhu tuleb liikuda – ringmajanduse poole, keskkonnasõbralikkuse poole. Kuid mõne kaugema riigi jaoks tulevad need üllatusena.

Milline Eesti teile vastu vaatas, kui jõudsite 18. märtsil kahenädalaselt Keenia-lähetuselt koju tagasi?

Tulin tagasi tihedatest päevadest, kus kaks nädalat peeti läbirääkimisi öötundideni. Kõige suurem üllatus oli, et kui seal küsisid minult tõsiseid küsimusi Reuters, BBC, The Guardian, telekanal Al Jazeera tegi otseintervjuu, aga Eesti meediat huvitas kõige rohkem üks video, kus mängisin diskol Eesti lugusid ÜRO keskkonnaassamblee inimestele. See vahe oli minu jaoks hämmastav. Sisu oli tagaplaanil ja meelelahutus oli ees, seal aga kohtasin rahvusvahelistelt meediakanalitelt hoopis teistsugust suhtumist. Viskan väikse kivi ajakirjanduse kapsaaeda, julgen seda teha, sest [ajakirjanikud] võiks vaadata suuremat pilti.

Vabandust, aga ka mina vaataks nüüd väiksemat pilti. Kas Jüri Ratase juhtimisel on sündimas teie unistuste koalitsioon?

Minu unistuste valitsus oleks selline, kus oleksid ainult Isamaa ministrid.

Keskerakond+EKRE+Isamaa – kuidas tundub?

Igal koalitsioonil on oma rõõmud ja oma mured, mõni asi on lihtsam ja mõni asi keerulisem, mõni asi meeldib rohkem ja mõni vähem. Sõltumata sellest, milline on koalitsioon.

Miks Isamaa pidas mõistlikuks koalitsiooni Keskerakonna ja EKRE-ga, mitte aga Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatidega?

Reformierakond tegi oma selge valiku ära, nemad pidasid mõistlikumaks koalitsiooni Keskerakonnaga. Aga tegelikult olin ma eile esimest päeva Eestis, varasemast väga palju ei tea, ja kohe saadeti mind koalitsiooniläbirääkimistele.

Kuulge nüüd, olete ju Isamaa tuntud poliitik, kes ei ole kunagi asjadest kõrval. Reformierakond tegi ettepaneku ka sotsidele ja Isamaale.

Tõsine ettepanek tehti ikkagi Keskerakonnale.

Te ei tunne ebamugavust EKRE-ga ühte valitsusse minnes?

Tunnen. Tundsin ka sotsidega ebamugavust. Kaks äärmust, mõlemad minu jaoks ebamugavad.

Isamaa nimekirjas riigikogu valimistel kõige rohkem hääli saanud kaitseminister Jüri Luik ütles, et tema sellises valitsuses osaleda ei soovi. Mõistate teda?

Mõistan.

Ise jääte keskkonnaministriks edasi, kui Isamaa seda võimalust pakuks?

Vara veel kohti jagada, mina ei hakka sel teemal mingit avaldust tegema, pole kunagi kuhugile trüginud.

Mis saab Isamaa valimisprogrammi keskkonnapeatüki esimesest lubadusest – vähendada elektritootmise sõltuvust põlevkivist?

Olen kindel, et selles suunas asi läheb ja meie lubadus täitub.

Ja see kajastub ka koalitsioonilepingus?

Sõnastuses päris kindel ei ole. Alustasime keskkonnavaldkonnaga eile õhtul ja täna jätkame.

Kui aga keskkonnavaldkonna programmidest rääkida... EKRE-t on palju süüdistatud populismis ja üldiselt on see õige kriitika olnud, ka mind häirib see väga. Keskkonna teemaga on aga kõige populistlikum sotsiaaldemokraatlik erakond, osalt ka Reformierakonna poliitikud on siin ebamõistliku käitumise ja ebamõistlike lubadustega. Kõige kaalutletumad programmid ongi selles valdkonnas Isamaal, Keskerakonnal ja EKRE-l, kuigi neil polegi keskkonna kohta väga midagi öeldud.

Mis saab lageraie lankidest ja nende suurusest?

Lageraie langi suurus on Eestis metsaseadusega piiratud ja arvan, et nii ka jääb.

Kas linnurahu tuleb?

RMK on täna linnurahu kehtestanud, nii, et see on juba olemas.

Kas reguleeritakse ka linnades-asulates puude langetamist?

Kas teil on kogemus loa saamiseks, et võtta linnas puu maha? Minul on, vähemalt Tallinnas vaadatakse väga rangelt, millist puud maha võtta ja millist mitte. Küsimus on pigem metsades linnade ja asulate ümber. Mõned arvavad, et seal võiks kohalikul omavalitsusel olla võimalus rakendada täiendavaid piiranguid. Parempoolse inimesena olen sügavalt veendunud, et selliste piirangute kehtestamine tuleb kompenseerida maa omanikele, nii nagu riigis on kehtestatud looduskaitsealuste maade väljaostmise mehhanism. Mingeid sotsialistlikke otsuseid ma ei poolda. Omandit tuleb austada.

Oletame, et Elva lähedal Peedul – kena roheline koht – tahab metsaomanik metsa maha võtta ja omavalitsus leiab, et see rikuks oluliselt inimeste harjumuspärast elukeskkonda, siis peaks olema võimalus öelda metsaomanikule "Stopp!" ja see kompenseeritakse?

Muidugi tuleb see kompenseerida. Eestis näeb seadus ette kohaliku kaitse alla võtmise. Miks  omavalitsused seda väga ei rakenda? Nad ei taha omanikule raha maksta ja viitavad riiklikele kaitsealadele, et las riik võtab kaitse alla. Aga looduskaitseseaduse loogika on see, et riik võtab kaitse alla need alad, kus on riikliku tähtsusega kaitsevajadus. Kui seda ei ole, võib omavalitsus teha enda kaitseala, keegi ei keela, aga see tähendab ka vastutust omaniku ees. Oleme vaba turumajandusega riik, kes austab omandit ja loodan, et nii ka alati jääb ja omanikuga tuleb käituda õiglaselt.

Omavalitsusel pole raha kompenseerida, et metsatukk alles jääks.

Omavalitsustel on tihtipeale raha igasugu lollusteks. Siin on valikute koht, näiteks kohalikud ajalehed ja muu taoline.

Mõne pisikese vallalehe aastaeelarve jääb alla suuremat sorti metsatükile.

Olen kohalike omavalitsuste eest vastutava ministrina töötanud üle kuue aasta ja leian iga omavalitsuse eelarves koha, kust raha võtta, kui tahtmine nii suur on.

Kas võimalik kolmikliit toetab eriliselt taastuvenergiat?

Vara veel praegu öelda, üks päev [läbirääkimisi] alles ees. Aga... üsna ilmselt on see vastus õhtuks, et jah, nähakse taastuvenergia osakaalu selget suurenemist.

Kas uus valitsus annab teile 38,5 miljonit eurot keskkonnamaja – Eesti kõige keskkonnasõbralikuma riigihoone – ehitamiseks lennusadama kõrvale, kuhu keskkonnaministeerium ja allasutused ning loodusmuuseum saaksid aastal 2022 kolida?

Valdavalt puidust liginull-energiamaja ehitamiseks saab kasutada ka näiteks CO2 müükide raha. Oleme uhked oma puitmajatööstuse üle, mis suurepärane ekspordiartikkel ja näide puidu väärindamisest, aga see sektor on aastaid oodanud, et ka Eestis tekiks lipulaev, millele puitmajatootjad saavad viidata. Täna näitavad meie ettevõtjad oma lipulaevu Norras.

See on väga hea kavatsus, aga kas on lootust, et sündiv valitsus selleks ka ligi 40 miljonit eurot annab?

Lootus on.

Lepite te Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuse loomises kõiges kokku?

Ei tea veel täna. Eks on ka keerulisi peatükke... Riikluse küsimus.

Näiteks?

Ma ei taha väga detaili minna, inimesed räägivad alles läbi.

Rahva ees ei pea seda varjama.

(Naerab) Programme võrreldes on näha, et kindlasti on keerulisteks küsimusteks erinevad valimised, ka presidendi valimised, referendumid, rahvaalgatused – see on maailm, kus on mõttekohad.

Täna õhtul istuvad erakondade esimehed kokku, et kõige keerulisemad nurgad lihvida. On see neil võimalik või võimatu missioon?

Kindlasti on võimalik, aga... Eks paistab, mis välja tuleb. Kindlasti on võimalik kokku leppida, kui tahe on olemas. Kui tulla koalitsioonijutu alguse juurde, siis Eestist ära olles jäi lehti lugedes mulje, et valimiste suurel võitjal [Reformierakonnal] ei olnud piisavalt tahet, et teha kokkuleppeid. Kui tahet ei ole, on väga keeruline kokku leppida.